Blogija ja influencer Henry Jakobson: "Viimase viie aasta jooksul julgen öelda, et 90% kodust valmistatavatest toitudest on minu tehtud."
Foto: Oliver Tomson

A mida Henry köögis teeb?

Blogija ja influencer Henry Jakobson, paljudele meist tuntud kasutajanime “Amidahenryteeb” all nõustus Ehemaitse.ee-ga kõnelema nii köögimaailmast kui ka (veebi)elust laiemalt. 

Sinu suhe köögiga – kui sageli Sinu pere Sind köögist toimetamast leiab?

Meie peres muutusid rollid, kui lapsed meie ellu tulid. Kui varem oli abikaasa see, kelle road meie kõhtusid täitsid, siis juba enne laste sündi olid  rasedused abikaasale hästi kurnavad ning mul tuli teatepulk üle võtta.

Viimase viie aasta jooksul julgen öelda, et 90% kodust valmistatavatest toitudest on minu tehtud. Kuid olgem ausad, teise tehtud toit on alati erilisem ja maitsvam ning need harvad korrad, kui abikaasa vanu aegu meelde tuletab, on alati erilised.

Mis on Sinu isiklikud lemmikroad, mille valmistamist naudid, ning mille kohta võid öelda, et “seda ma teen tõsiselt ülihästi”?

Kui ma peaks ütlema, et mida millegi tegemist naudin, siis ee võiks olla miski, mida ma teen grilli ääres.

Aastaid tagasi tegime peres investeeringu ja soetasime suure keraamilise grilli, mis on täiesti fantastiline leiutis.

Sellel toidu grillimine ja/või suitsutamine tekitab minus alati tunde, et midagi ma ikka oskan päris hästi.

Miskipärast eeldan – pigem Sinu postituste pinnalt – et Sa teed tegelikult päris tihti süüa. Mis Sind köögis inspireerib? Kas oled pigem see tüüp, kes asjad läbi mõtleb ja “shopping listi” koostab või valmistad toidu spontaanselt, sellest mis parasjagu külmikus leidub?

Mind ajab shoppinglisti tegemine stressi. Samas kui see on tehtud, on poes käimine kordades lihtsam ja soodsam, aga kõige eelnevalt läbi mõtlemine on tegevus, mida ma absoluutselt ei naudi.

Sellepärast avastan ma end sageli poes analüüsimas, et mida ma soovin õhtuks valmistada ja mida selleks vaja on.

See on väga halb strateegia – kulukas ja pooled asjad ununevad ning see on miski, mida ma püüan muuta. Kui Tartus kaubandus lõpuks sinna jõuab, et saab samuti toidupoe kaupu koju ukse taha tellida, oleks poe nimekirja tegemine osa protsessist ja küll ma sellega harjuks.

Kuid jah, ma olen pigem spontaanne tüüp ja toit saab enamjaolt valmis sellest, mis kodus olemas on.

Kas kaasad lapsi köögitoimetustesse, kartmata et nad köögi (ja ühtlasi veel mõne toa) mõneks ajaks ornungist välja viivad?

Nii palju kui nad soovivad. See muudab mul alati söögi tegemise natukene erilisemaks. Nad küll paljusid asju ei tee, aga seda vähest, mida nad teevad, teevad nad väga pühendunult ja hoolikalt.

Üks lemmikuid on neil keedumuna koorimine. Säästab mind selst tööst ja arendab nende peenmotoorikat.

Mida Sa päriselus (loe: töiselt) praegu veel teed, eeldan et inimeste “mõjutamine” ja blogipidamine ei ole ainumas tegevus Sinu elus? Või praeguseks siiski on? 

Tõsi, blogindus on suur osa minu tegevusest, kuid peale avastamist, et inimestele meeldib, kuidas ma kirjutan, julgen ma seda ka teistele pakkuda ja kirjutan soovijatele nende reklaamtekste, aitan sõnastada pressiteateid ja olen toeks nende turundussõnumitega.

Kuid eelkõige olen ma suitsetamisest loobumise terapeut Allen Carri meetodil. Olles ise endine ahelsuitsetaja ja sellest sama meetodiga lahti saanud, on mul viimased kümmekond aastat olnud võimalus ka ise teisi aidata.

Muide, tuues paralleele toidumaailmaga, siis Jamie Oliver on Inglismaal suur meie meetodi toetaja ja saadab sageli projekti raames enda õpipoisse meie seminaridele Inglismaal, sest ta ütleb, et sa ei saa olla hea kokk, kes tunneb maitsete nüansse ja tasakaalu ning samaaegselt olla suitsetaja. Üks välistab teise.

Kui suure osa Sinu koostööpartneritest moodustavad toidutootjad – on ju lastega pered enamuse tootjate huvigrupp ning oletan, et Sinuga tahavad ikka päris paljud koostööd teha?

Ma arvan, et enam kui poole. Kuid mulle see sobib, sest see annab ka meile võimaluse maitsta tooteid, mida me võibolla muidu enda jaoks kunagi avastanud ei oleks.

Kõigil tekivad mingid harjumused ja rutiinsed tooted, mida me mõtlemata poest ostukorvi laome. Koostööd avardavad silmaringi ja aastate jooksul on meil seeläbi tekkinud päris palju uusi lemmikuid.

Kui tihti teie pere suvisel ajal päevas süüa teeb? Mainisid, et armastad grillimist. Mis on Sinu lemmik lähenemine barbeque-le, mõni selge eelistus või nipp või lemmik?

Kui meil on olnud võimalus, teeme me igapäev ise süüa. Kord-paar nädalas tuleb ka Wolti äpp appi, kuid siiski on eesmärk teha võimalikult palju ise.

Ning mina olen suur grillimise austaja ja see on nii seltskondlik tegevus, kus ma sõpradega seda tehes maailma asjadest räägin, kui ka koht, kus ma muust maailmast natuke eraldun.

Kui naine tahab sel hetkel abi millegagi – siis sorry, no sel hetkel ma lihtsalt ei saa. Ma grillin!

Minu nipp oleks tuua alati see, mida sa grillida soovid eelnevalt toatemperatuurile, muidu ei ole head tulemust loota.

Ja süsi peab olema hea. Sellega on alati kõige keerulisem, sest kaubanduses olev süsi on sageli pisike ja purune.

Sinu jälgijaskond on aukartustäratavalt suur – mida Sa selleks teinud oled (või ei ole)? Kui suure osa Sinu populaarsusest moodustab Sinu hinnangul Sinu (suitsetamisest loobumise) terapeudi roll?

Minu jälgijaskonda ei ole terapeudi roll kuidagi mõjutanud. Pigem on vastupidi.

Ma hakkasin algselt blogima plaaniga tuua enda nimi natuke rohkem inimeste teadvuses esile, et tekiks auditoorium, kellele rääkida sellest imelisest meetodist ja võimalusest.

Kuid see on kasvanud sellest justkui mööda ning ma ei sega neid kahte suunda omavahel pea üldsegi. Minu jälgijaskond on kasvanud tänu järjepidevusele ja võimalustele kasutada mingil perioodil suuremaid platvorme, kus mul oli võimalus jõuda rohkemate inimesteni (ma kirjutasin paar aastat Pere ja lapse portaali (nüüd ühinenud Pere ja kodu portaaliga)).

Kuivõrd oled oma elu sotsiaalmeedias jagamisega nüüdseks ära harjunud, või on see pigem juba nagu hapnik, et ilma selleta nagu ei oskakski pigem? Kas mingil hetkel ei teki tahtmist “põgeneda” selle kõige eest?

Ei, sotsiaalmeeida ei ahista mind, sest mina ainuisikuliselt kontrollin seda sisu, mis sinna üles läheb.

Mulle on pakutud mitmeid võimalusi (ja kutsed on jätkuvalt jõus) osaleda teleprojektides, minna intervjuudele vaadatuimatesse telesaadetesse, kuid see oleks meedia, mida mina ei kontrolli ja mul lasub kohustus kaitsta enda perekonda.

See on ka põhjus, miks mu blogi ei ole tõusnud järgmisele tasemele, sest ma ise pidurdan seda hoogu, mis tal tegelikult olla võiks.

Pööran jutu ikka toidule tagasi. Kui teed koostööd toidutootjatega, siis kas Sulle läheb korda, kas tegu on kodumaise tootjaga või võib see olla kestahes?

Ma toetan alati parema meelega kohalikku tootjat, kui kedagi kusagilt kaugelt maalt. Kui minu ees on kaks identset toodet ja üks neist on tehtud Eestis, siis see oleks alati minu valik.

Kuid mul on kohalikule tootjale ka suuremad ootused. Kui mina olen nõus kohaliku toote eest rohkem maksma, siis ma tahan näha ka tootja suhtumisest, et tema on kõrgema hinna eest nõus rohkem pingutama – et oleks püsiv kvaliteet, klienditeenindus jms.

Jagaksid Sa ehk palun mõne oma koduse lemmikroa valmistamise õpetust?

Kui ma juba rääkisin grillimisest, siis ma räägin ka marinaadist ja minu üks lemmikud marinaade kanale on: sool, pipar, kolm purustatud küüslaugu küünt, õli, balzamico äädikat, umbes kilo poolkoibi.

Sega kõik kokku, pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma. Töötab alati ja maitseb ka pere väiksematele (eeldusel, et liiga palju pipart pole)!

Henry Jakobsoni ja tema pere tegemistega saab tutvuda järgmistel lehtedel/kontodel:
www.amidahenryteeb.eu
www.facebook.com/amidahenryteeb
www.instagram.com/amidahenryteeb