Andri-Peedo talu perenaine Linda Pajo: "Mõne aasta pärast, kui tootmismahud veelgi kasvavad, soovime minna ka välisturgudele."
Foto: Andres Teiss

Andri-Peedo Talu perenaine Linda Pajo -Pärnu linnast Võrumaale talu pidama

Andri-Peedo Talu lugu on vaieldamatult üks neist kodumaistest edulugudest, mida tasub seada eeskujuks kõigil neil, kel maale elamaasumise mõte enam rahu ei anna. Tänaseks on tootmine hooga käima läinud ning kanda on kinnitatud ka suuremates kauplusekettides.

Nii kümmekond aastat tagasi Pärnus elanud Ainil ja Rutil, Andri-Peedo talu tänase perenaise Linda Pajo vanematel, tekkis 1990. aastatel suur soov osta endale mõnus suvekodu, kuhu oma nelja lapsega linnamüra eest peitu pageda.

Olulisteks kriteeriumiteks oli ilus maastik, metsa ja veekogu lähedus.

Otsinguid alustati Pärnu ümbrusest, aga välja jõuti hoopiski 235 km kaugusele Eesti kagunurka Misso alevi külje alla, Haanja kuplite ning järvede juurde.

2000. aastate keskel, kui lapsed juba suured olid, otsustasid Ain ja Rutt muuta oma suvekodu päriskoduks. Ka side Võrumaaga oli olemas – nimelt on pereema vanemad pärit siitkandist ja Linda emal Rutil võru keelgi suus.

“Maakodu Võrumaale oli meil juba umbes 20 aastat tagasi ostetud ja vaikselt korda tehtud. Mõte päriselt maale kolida sai teoks 2009nda aasta kevadel ning samal aastal otsustas isa esimese sammuna ka kitsed tallu tuua,” alustab põlise linnalapsena sündinud Linda.

Esialgu võttis Linda isa kitsed omale pigem lemmikuteks. “Ühel hetkel aga tekkis tal idee, et võiks asja veidi suuremalt ette võtta,” jätkab naine.

Foto: Andres Teiss                                  Kui Linda pere omal ajal Võrumaale kolis, võttis tema isa alul vaid mõned kitsed. Tänaseks on sellest kõigest välja kasvanud suur farm.

Linda ise lõpetas sama aasta kevadel Tartu Ülikooli ning veel samal aastal otsustati koos elukaaslase Kermo Rannamäega astuda julge samm ning samuti maale kolida.

“Esimesteks sammudeks oli lauda ehitus, vanad hooned ei olnud ju enam kasutuskõlblikud, ka tuli end põhjalikult harida kitsekasvatuse alal,” jutustab Linda.

Tagasi koolipinki

Nii asus naine uuesti õppima ülikooli, sel korral aga juba Maaülikooli, põllumajandusettevõtte majanduse erialale.

“Kitsekasvatuse kohta oli kümme aastat tagasi väga vähe
koolitusi ja kuna ka kitsefarme Eestis väga vähe oli, ei saanud ka kelleltki küsida. Tuli ise katse-eksituse meetodil paljud asjad selgeks teha,” meenutab perenaine. Abiks olid vaid mõned raamatud ja internet.

Esimene Andri-Peedo Talu toode, mis kauplustesse jõudis, oli kitsetoorpiim. “Sel hetkel ei olnud meil võimalusi piima töötlemiseks ning nii saigi mitu aastat tegeletud vaid toorpiima müügiga,” selgitab Linda.

Tegelikult oli unistus päris oma kitsefarmist, kus loomadel oleks hea elu ja inimestel mõnus töötada, noortes inimestes olemas juba päris alguses – sel ajal, kui tehti otsus päriselt maale kolida.

“Esialgu tuli aga siiski selgeks saada põhitõed ja leida
võimalused oma unistuse elluviimiseiks,” lausub naine.

2014. aastal jõudiski kätte hetk, kui hakati plaane paberile panema ning 2017. a. valmis uus farm, kus oli olemas võimalus hakata piimast ka juustu ja jogurtit tegema.

Foto: Andres Teiss                        Tänaseks on Andri-Peedo Talu tootenimekiri kaunis pikk ning talul ka oma pood. Samuti saab tooteid osta e-poest.

Tüüringi kitsetõug on end tänaseni õigustanud

Esimesed kitsed tulid Linda sõnutsi Andri-Peedole Võrumaalt, ühe memme käest, kes oma talupidamise lõpetas. “Kahjuks polnud nad just suuremad piimaandjad. Nii sai uuritud kirjandust
ja välja valitud tüüringi tõugu kitsed, kelle kodumaaks on Saksamaa,” jätkab Linda ajamatka.

“Nende kitsede piim on meeldivalt maheda maitsega, ja boonusena näevad nad ka väga armsad välja,” lausub Linda naeratades.

Selle tõu juurde on Andri-Peedol tänaseni ka jäänud. Praegu on laudas tüüringi tõugu kitsi ühtekokku 350 pead – 140 lüpsikitse, kellele järgmine aasta lisandub veel sama palju.

Panevad kõigile nimed

Andri-Peedo Talus on kõigil kitsedel nimi. “Juba Saksamaalt tulles olid neil nimed, mistõttu paljudel neist ongi saksapärased nimed nagu Griselda, Schogetten ja Marzipan,” loetleb perenaine.

Kuna igal kevadel on farmis mitusada talle, on neile nimede välja mõtlemine Linda sõnul üsna keeruline ja nii ongi abi palutud ka külastajatelt.

“Üks aastakäik tallesid said oma nimed minu õepoja klassi nimekirja alusel,” jätkab perenaine. “Õnneks oli paljudel lastel kaks nime, mistõttu oli valik päris suur. Nii käisidki meil siis toona laudas ringi Pärnu Sütevaka gümnaasiumi õpilased,” naerab ta.

Külalisi juhtub Andri-Peedole tõpoolest üksjagu, nii koole kui lasteaedu. Selleks puhuks on seatud lauda lähedusse ka spetsiaalne tahvel, kuhu saab kirja panna ideid peagi sündivatele kitsetallede nimede osas.

Igaüks saab kitsetalledele nimesid pakkuda

“Poisid” ja “tüdrukud”, seisab tahvlil, mis jaotab pooleks isastele ja emastele kitsetalledele mõeldud nimed. Kõrval markerid, et kõik pähetulevad lahedad nimed ikka kohe kirja saaks. Ja neid nimesid kulub Andri-Peedol palju!

Andri-Peedo Talus on kõigil kitsedel nimi ning paljudel neist on oma päritolu tõttu saksapärased nimed nagu Griselda, Schogetten ja Marzipan.

Üldiselt ei ole kitsede toitmine luba küsimata teretulnud nähtus, kuid kokkuleppel on talu pererahvas lubanud näiteks lasteaedadel kaasa võtta porgandit ja kapsalehti.

“Aga kevadisel hooajal, kui pisikesed talled on, saab neid alati ikka sülle ka võtta ja silitada. Süles tunnevad nad ennast päris hästi ja poseerivad ka piltidel hea meelega,” kinnitab Linda.

Tänaseks on Andri-Peedol tootmine korraldatud nii, et tooteid on võimalik pakkuda aastaringselt, mida samas paljud väiketalud Linda sõnul pakkuda ei suuda – seda tänu sesoonsusele kitsekasvatuses.

“See on nii seetõttu, et kevadiste poegimiste eel on kitsed n-ö puhkusel ja piima ei anna,” lisab ta.

Andri-Peedo tooted jõuavad üle Eesti suurematesse kauplustesse juba täna, kuid töö võrgustiku laiendamiseks käib perenaise sõnul ikka iga päev.

“Käime väljas ka laatadel ja messidel, lisaks saab valitud tooteid osta ka nii talu enda e-poest kui suuremate kettide e-poodidest,” sõnab perenaine.

Tänaseks on Andri-Peedo Talu meeskonnas pererahvale lisaks viis palgalist töötajat.

Praegu on sortimendis toorpiim ja pastöriseeritud piim, jogurt,
kreemjuust, kahte sorti laagerduvad juustud, valgehallitusjuust ja sügisest lisandunud uue tootena salatijuust marinaadis.

“Tootearendus käib edasi ja mõne uue tootega plaanime ikka igal aastal välja tulla,” lausub Linda.

Foto: Andres Teiss                              Esimene Andri-Peedo Talu toode, mis kauplustesse jõudis, oli kitsetoorpiim.

Pürgivad koduturust kaugemale ning taotlevad mahetunnustust kogu tootmisahelale

Mõne aasta pärast, kui tootmismahud veelgi kasvavad, soovib Andri-Peedo talu minna edasi ka välisturgudele.

“Ettevalmistused selleks meil juba kävad. Näiteks soovime
saada kogu tootmisele mahetunnustust, mis võiks anda meile eelise uutele turgudele sisenemisel,” kommenteerib Linda.

Perenaine lisab, et kui esimesed aastad on kulunud peamsielt tootmispoole töölesaamisele, siis tänaseks on talul olemas
valik tooteid, millega nii nemad ise kui nende kliendid väga rahul on.

“Siiski ei piisa vaid väga heast tootest, et oma toodang maha müüa, mistõttu praegu tegelemegi aktiivse müügi ja turundusega. Üks osa sellest tööst ongi laatadel ja messidel käimine ja oma toodete degusteerimiseks pakkumine,” selgitab Linda.

Andri-Peedol armastatakse külalisi

Naise sõnul meeldib Andri-Peedo pererahvale aga enim, kui inimesed meile tallu külla tulevad. “Saame otse suhelda ja
näidata, kuidas kõik talus toimub, sest ega pilt ja jutt ei suuda seda kõike edasi anda,” kõneleb ta.

“See külalistelt ja ka klientidelt saadud positiivne tagasiside on alati see mis innustab ikka edasi tegutsema.”

Foto: Andres Teiss                                Pere lapsed on maast-madalast peale kitsepiimaga harjunud.

Kõige kiirem aeg on perenaise sõnul talus suvi. “Elukaaslane Kermo tegeleb farmi ja põllu poolel. Tihedamad päevad on heinaajal, kuid farmis kasutusel olev tehnika võimaldab täna kahel mehele kogu töö ära teha,” avaldab ta.

Foto: Andres Teiss.                           Andri-Peedo talu peremees, Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees Kermo Rannamäe vastu võtmas Vana-Võromaa kui aasta toidupiirkonna tiitlit.

Kermol on farmis abiks Linda isa Ain ning kahekesi tehakse ära kogu vajaminev hein. Muul ajal on peremehe ülesanneteks kogu farmi poole töö korraldamine, söötade tellimine, seadmete hooldamine, kitsedega seotud tööd, nagu kõrvamärkide
panemine, sorteerimine, küünte lõikus ning vajadusel ka loomade ravimine.

Lisaks on tema vastutada ka kõikvõimalikud korrastustööd, alati on midagi tarvis ka remontida või paigaldada, mis võtabki suure osa ajast. Tasub märkimist, et Kermo Rannamäe on ka Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees.

Foto; Andres Teiss.                        Vasakult: Maaeluminister Mart Järvik, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv, Võrumaa piirkondliku märgise UMA MEKK projektijuht Esta Frosch ning Andri-Peedo talu peremees, Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees Kermo Rannamäe.

“Nädalavahetusel annavad Kermo ja Ain veel ka vabu
päevi lüpsjale,” lisab Linda. Tema ise on rohkem kontoritööl. “Kuna kõige kohta, mis farmis toimub, on vaja arvet pidada, siis pool talu tööst võibki öelda, et on paberimajandus,” räägib perenaine.

“Loomad ja toodang, missugused tööd põllul tehtud, kui palju
ja mida müüdud on jne,” loetleb ta. “Siis veel erinevate projektide kirjutamine, ka müügitöö. Mõned päevad on aga ka mul endal vaja meiereis toimetada,” lisab ta.

Enim armastab Linda aga külaliste vastuvõtmist ja neile talu tegemiste tutvustamist.

Talvel on kitsefarmis rahulik

Talv on Linda sõnutsi farmi poolel rahulikum, väljas piirduvad tööd enamasti lumelükkamisega. Kevadel algab aga uus hooaeg poegimiste aja saabudes.

Üksnes väga heast tootest ei piisa, et oma toodang maha müüa. Sestap on samavõrd oluline aktiivne müük ja turundus.

Linda lisab, et ettevõtte käivitamise perioodiks ongi nad abikaasaga arvestanud omapoolse suurema tööpanusega, samas kui selle kasvades on loodetavasti  võimalik koormust töötajatega jagada.

Praegu on Andri-Peedo Talu turunduseelarve Linda sõnutsi veel piiratud, kuid samas on mitmeid võimalusi, kuidas end nähtavale tuua.

“Päris palju uusi võimalusi saab erinevate projektide abiga. Näiteks UMA MEKK-i abil osaleme erinevatel promoüritustel, laatadel ja messidel,” märgib ta.

Lisaks erinevatele kauplustele teeb Andri-Peedo tänaseks koostööd ka mitmete restorandega.

“Meie tooteid läheb Cru restorani, restoranidesse Juur, Hõlm ning Restoran Estonia,” loetleb ta.

“Suhtlus restoranidega käib ja loodame, et nii mõnegi restorani uude sügisesse menüüsse meie tooted veel jõuavad,” kostab Linda.

Kuna talu juures on tööd palju, ei saa Linda sõnutsi suvel väga tihedat laadagraafikut teha. “Tänavu suvel oleme käinud  nii viiel-kuuel laadal ja nende käimistega üldiselt rahul olnud. See on hea võimalus pakkuda inimestele oma tooteid maitsta, ja see on parim viis end reklaamida,” leiab Linda.

Möödunud aasta juulist on Andri-Peedo Talul ka oma kohapealne talupood ning perenaise sõnul on suur rõõm, et selle olemasolu on nüüdseks avastanud üha rohkemad inimesed.

Foto: Andri-Peedo Talu                      Täna lähevad Andri-Peedo tooted müüki kolme suuremasse kauplusteketti – Prismasse, Selverisse ja Coopi.

Praegu on tempo ja koormus ikka päris suur ning sestap ei saa talupere suvel just väga palju puhata. “Kuid eks me mõne nädalalõpu oleme ikka ka enda jaoks võtnud ja lastega Eesti peal ringi sõitnud. Siis jääb farmi juurde vastutajaks Ain,” räägib Linda.

Siiski on perenaise sõnul suisa reegliks, et midagi siis ikka juhtub, kas mõni seade streigib või juhtub midagi muud. “Seega päris
rahuliku südamega puhkust suve jooksul saanud ei olegi,” tunnistab ta.

Uusi tooteid on parim katsetada klientide peal

Enamjaolt testitakse Andri-Peedol uudistooted ära ikka klientide peal. “Tõsi, magusate toodete testimisel on lapsed muidugi platsis, kuid uusi tooteid katsetame ikka klientide peal. Laadad ja talu külalised on selleks ideaalne võimalus,” kinnitab Linda.

“Meie juustumeister on väga innukas katsetaja ja nii
saame tihti degusteerimisi teha,” lisab ta.

Linda jätkab, et Eesti inimesed on hakanud üha enam põnevaid juustusid proovima, kuid põhjendab seda asjaoluga, et eks tootjaid ole ka palju juurde tulnud, mis omakorda tähendab, et nüüd on selleks ka võimalused.

Poeletil on Andri-Peedo konkurentideks nii Eesti kui ka välismaised juustud.

“Konkurentidega käib meil tegelikult päris aktiivne suhtlus, kõige enam kohtume muidugi laatadel ja koolitustel. Koostöö logistika osas on meil näiteks Nopri taluga,” kommenteerib perenaine.

Täna lähevad Andri-Peedo tooted müüki kolme suuremasse kauplusteketti – Prismasse, Selverisse ja Coopi. “Kogu sortiment veel kõigis kettides saadaval ei ole, aga jällegi, töö selles suunas käib,” lubab Linda.

Andri-Peedo Talu on nii Uma Mekk märgi kandja kui nüüd värskelt ka Ehtne talu toit märgist kandvaid ettevõtteid koondava katusorganisatsiooni liige.

Foto: Andri-Peedo talu. Tüüningi kitsed annavad pererahva sõnul väga hästi piima ning sel on mahe mekk.

Kõigest sellest on Linda hinnangul enim kasu erinevatel üritustel osalemisel. “Väiketootjale on messide ja laatade külastused üsna kulukad ja organiseerimistnõudvad. Tuleb olla ise aktiivne ja võtta osa väljapakutud üritustest, sel juhul on ka kasu,”täheldab ta.

Talun on saanud toetust PRIA-lt, seda farmi ehitamiseks.

Perenaise sõnul on Andri-Peedo tooted mõnusad ja maheda maitsega. “Me ei kasuta säilitus- ja teisi kahjulikke lisaained. Alates heina tegemisest kuni lõpptoote valmimiseni välja toimub kogu protsess samas ettevõttes. Seega saame kogu tootmisahelat jälgida ning teame, et igas etapis on piima käideldud
just nii nagu peab,” valgustab ta.

Ka on talus loodud loomadele väga head elutingimused sest
hea toodete kvaliteet algabki perenaise sõnul juba laudast, mis on puhas ja täis rahulolevaid loomi.

Kommentaar

Esta Frosch, Võrumaa piirkondliku tootjamärgise UMA MEKK  projektijuht:

Andri Peedo Talu näol on tegu igati tegusate ja tublide inimestega. Hea näide sellest, kuidas ka Eesti kaugeimas nurgas on võimalik edukalt hakkama saada.

Andri Peedo tooted said UMA MEKK märgisekandjaks aastal 2017. Anname märke välja tootepõhiselt. Seega, kui tootja lansseerib  uusi tooteid, anname neile märgi.

UMA MEKK seisukohast tuleb mainida, et Lõuna-Eestile on piimakarjandus ikka ja alati oluline olnud. Traditsiooniliselt soosib seda ka siinne maastik.

Tõsi, Andri-Peedo kitsed küll maastikul ei käi, kuid kahtlemata on kitsekarjandus osa meie pärandist.

Julgen väita, et nende tooted on tõesti suurepärased. Sobivad hästi ka neile, kes lehmapiimatooteid ei talu, nagu näiteks minu puhul.

Usun ja loodan, et UMA MEKK märgisest on vaieldamatult tootjaile tuge ja võrgustik on igati toeks omavahelusel suhtlusel ja ühistegevusel. Samas ei vii ainult võrgustik kedagi tippu.

Andri-Peedo on ise väga suure töö ära teinud, meie saame aidata väikese lisaturunduse ja pildis püsimisega. Edu aluseks ikka hea toode! Ja sealt edasi professionaalne müügi ja turundustöö.

Soovime neile omalt poolt edu!

Kommentaar

Rivo Veski, AS Selver kommunikatsioonijuht:

Andri Peedo toodete müük kasvab iga aastaga. Klient, kes nende toodete järele küsib, on muutunud nende toodete olemasolust teadlikumaks.

Aina enam teatakse, et kitsepiimatooted on tervislikud ja ka kasulikud. Suure kaupmehe jaoks on tegemist täna veel nišitootega, ent teatud kliendi jaoks on see toode vajalik ja koht Selveri lettidel on nende jaoks alati olemas.

Kommentaar

Restoran CRU peakokk Dmitri Haljukov

Jaga

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga