Pildil Arke Lihatööstuse AS müügi- ja turundusjuht Joel Listak
Foto: Arke Lihatööstuse AS

Arke Lihatööstus AS-i müügi- ja turundusjuht: inimesed kolivad üha enam arvutisse ja sotsiaalmeediasse

Lõuna-Eestis Põlvamaal tegutsev Arke Lihatööstus AS loodi 26 aastat tagasi, olles üks esimesi kodumaiste lihatööstuste seas. 1993. aasta märtsis asutatud ettevõtte tooted jõudsid tarbijani juba sama aasta lõpuks, rõõmustades ostjaid jõuluajal verivorstide, täissuitsuvorstide ja sinkidega.

“Toona oli kauplustes lihatooteid vähe ja sortiment väike, seetõttu tuli mõte teha lihatööstus. Alustasime oma poes ja erinevatel üritustel müügiga,” meenutab Arke Lihatööstus AS-i juht ja omanik Andres Trumm ettevõtte algusaegu.

Kuna tooted olid kohe algusest peale kvaliteetsed ja suurepärase maitsega, võtsid kliendid need ettevõtte juhi sõnul väga hästi vastu.

Praegused tootmishooned asuvad kokku 6500 ruutmeetril, millest kontoriosa moodustab 1500 ruutmeetrit. “Sellel kevadel alustasime juurdeehitusega, mis lisab 600 ruutmeetrit tootmishooneid,” märgib Trumm.

Suurim mure on tootmisettevõtte jaoks kvaliteetse tööjõu leidmine.

Lisaks on ettevõttel eraldiseisev tootmisüksus Väimelas. Lihatööstus annab tööd ühtekokku 120 inimesele.

Arke Lihatööstus AS kasutab oma toodetel KARNI kaubamärki, mille puhul lähtuti algselt sajanditetaguse lihakarni motiivist.

“Narratiivi kohaselt oskas pikaaegse kogemuse ja suurepärase maitsemeelega lihunik alati soovitada parimat liha ja anda kaasa nippe hõrgu liharoa valmistamiseks,” jätkab Trumm.

“Tänapäeval tähendab KARNI kaubamärk aga eelkõige seda, et toode on tehtud kvaliteetsest ja kodumaisest sea-, veise- ja ulukilihast,” täpsustab ta.

Kuna asutakse Lõuna-Eestis, täpsemini Põlva maakonnas, laieneb Põlvamaa tunnuslause “Rohelisem elu” ka KARNI toodetele.

Arke Lihatööstus AS annab tööd ühtekokku 120 inimesele. Pildile on jäänud pakendusliini töötajad.

Oma tapamaja tagab tarnekindluse

Tänu oma tapamajale on Trummi sõnul saavutatud kindel kontroll tooraine üle ja aastaringne pidev tarne.

Arke Lihatööstuses on müügi- ja turundusmeeskond kokku liidetud ning ühtekokku toimetab selles tiimis seitse inimest.

“Konkreetselt turundusega tegeleb kaks inimest ja müügiga viis. Minu ametinimetus ongi müügi- ja turundusjuht. Töö pakub palju väljakutseid, kuna on nii-öelda kaks ühes,” räägib Joel Listak.

“Eks me müügi- ja turundusinimesed toetame muidugi üksteist ja ideid pakuvad kõik. Minu roll on juhtida kogu tiimi tööd ja lisaks tegeleda turundusega,” jätkab Listak reipa enesekindlusega.

Mis puudutab tootearendust, siis kõik uute toodete ideed tulevad Arke Lihatööstuses Listaki kinnitust mööda ennekõike just müügimeestelt ja tehnoloogidelt.

“Lahedad pakendid mõtleme välja koostöös kujundusbürooga, kellega teeme juba aastaid koostööd. Reklaamiagentuurid aitavad tele- ja raadioreklaamidega,” sõnab ta.

Tootmisse tuleb investeeringuid teha pidevalt.

Kavandavad ekspordimahu suurendamist

Arke Lihatööstus põhineb täielikult Eesti kapitalil ja lõviosa toodetest müüakse kodumaal.

“Ekspordime sealihatooteid Soome ja veiseliha Šveitsi. Meie tuntud kaubamärk Eesti Rohumaaveis on Šveitsis hinnatud ja nõutud,” märgib Listak.

Edaspidi plaanib Arke Lihatööstus ekspordile varasemast märksa rohkem tähelepanu pöörata. “Oleme osalenud ja osaleme ka tulevikus välismessidel, et tutvustada meie huvitavaid tooteid,” kinnitab Listak.

Suurimaks mureks peab ta heade töötajate leidmist ettevõttesse.

“Kuna asume Põlvamaal, on enamik inimesi meil siit ümberkaudsetest kohtadest. Tootmises napib ikka abikäsi ja nii tulebki tihtipeale inimesed kohapeal välja õpetada,” räägib Listak ning lisab, et eks inimesed ise peavad olema lihtsalt tublid ja tragid.

Samas on enamik suvesid tema sõnul ilma lisatööjõuta hakkama saadud.

Arke Lihatööstus põhineb täielikult Eesti kapitalil ja lõviosa toodetest müüakse kodumaal.

“Jaanipäev ja jõulud on meie põhihooaeg, aga saame ikka ilma lisakäteta hakkama. Pigem kasvab meil töötavate inimeste arv paralleelselt tootmismahu suurenemisega,” põhjendab Listak.

Inimesed kolivad üha enam arvutisse ja sotsiaalmeediasse

Oma tooteid turundab Arke Lihatööstus tele- ja raadioreklaamide kaudu.

“Muidugi peab tunnistama, et inimesed kolivad aina rohkem arvutisse ja sotsiaalmeediasse. Seega panustame järjest enam veebi- ja mobiilireklaami,” täheldab Listak.

“Telerist saab nüüdsel ajal ju saateid järele vaadata, seega ei pea inimesed enam kohustuslikus korras reklaame vaatama,” tõdeb ta.

Seevastu Facebooki kaudu jõuab ettevõtteni väga palju vastukaja. Igal tähtpäeval korraldatakse seal lihatoodete loosimine. Osalejate arv on tihtipeale telekanalite tulemusega võrdne, ent palju odavam.

Konkurents on lihatoodete turul karm. “Müüb kollane silt. Kui sul on ikka kümneid viilusinke riiulil reas, siis valitakse ikka kollase hinnaga allahinnatud toode, seega peab kettidele pidevalt allahindlusi pakkuma,” avaldab Listak.

Arke Lihatööstuse AS pöörab uute eksportturgude leidmisele üha suuremat tähelepanu.

“Samuti tuleb tihti teha õigeid investeeringuid nii hoonesse kui ka masinatesse. Kui ei tee, siis jääd lihtsalt teistest maha. Seega on pigem õiged investeeringud hoonesse ja masinatesse toonud edu. Ja ikka tuleb tabelis püüda sinu ees olevat lihatööstust,” nendib ta.

Lihatootjad ei ole kuigi orienteeritud koostööle

Lihatööstusettevõtted Listaki sõnutsi just ülemäära palju koostööd ei tee. “On teatud juhud, aga pigem mitte. Eks seda võeta kui teatud paratamatust ja omamoodi normaalsust,” lisab ta ning avaldab lootust, et ehk saabub kunagi ka aeg, mil tootjate mõttemaailm selles osas muutub.

Sageli ei ole sellisest lähenemisest ja konkurendihirmust tema sõnul suuremat kasu, küll aga oleks ehk koostööst võita.

KARNI kaubamärgi omanik Arke Lihatööstus AS on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige, Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni liige, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni liige, Eesti Väiketapamajade Liidu liige ja selle kaudu ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liige.

Karni Lihatööstuse “Kodusel süldil” ja Eesti Rohumaaveise nime kandvatel lihatükkidel (antrekoot, romsteek, minutipihv) on peal pääsukese märgid.

“Inimesed on järjest rohkem hakanud tunnustust saanud toodete märke jälgima. Loodame, et see suurendab ka nende toodete müüki,” sõnab Listak.

Bureau Veritas Eesti OÜ audiitorid on ettevõtte tootmise juhtimissüsteemi tunnistanud vastavaks kvaliteedijuhtimissüsteemi standardite ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardite ISO 14001 nõuetele.