19 -s kaubagrupis andis kodumaine kaup üle 50% käibest ja 7 tootegrupis üle 80% käibest.
Foto: Kairi Oja

90 % Eestis ostetud vorstidest, suitsulihast, piimast ja leivast on kodumaist päritolu

Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring kinnitas, et Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust.

Enamikus uuritud kaubagruppidest moodustas kodumaise toidukauba osakaal üle poole käibest, sh seitsmes tootegrupis üle 80 protsendi. “Vorstide, suitsuliha, piima ja leivatoode grupis, seal kus sortiment on kõige suurem, oli käive koguni üle 90 protsendi,” tõi positiivse tõdemusena välja uuringut tutvustanud Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.

Allikas: Eesti Konjuktuuriinstituut                                                                    Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.

Möödunud, 2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon varasemaga võrreldes 14 tootegrupis: piim, suitsuvorstid, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.

19 -s kaubagrupis andis kodumaine kaup üle 50% käibest ja 7 tootegrupis üle 80% käibest. Kodumaine kaup on käibes valdav (üle 90%) vorstide, suitsuliha, piima ja leiva tootegrupis.

2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon võrreldes 2018. aastaga (jaekettide hinnangul) 14 tootegrupi käibes: piim, suitsuvorstid, suitsuliha, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised (joonis 1.2).

Eesti toodetest kasvatas käibes osakaalu kõige enam veiseliha ja või (9 protsendipunkti) ning sealiha ja lihakonservid (6 protsendipunkti). Vähenes
kodumaise kauba osakaal käibes kõige enam nisujahu, toiduõli, õlle, linnuliha ja kaerahelveste grupis.

Viimase kolme aasta lõikes on käibes osakaalu kasvatanud Eesti piim, juust, või, veiseliha, sealiha, lihakonservid, suitsuliha, leib, küpsiste ja mahla osakaal, samas kui Eesti viina ja kala osakaal käibes on languses.

Vaatamata sortimendi vähenemisele (näiteks jogurti, jäätise, sealiha ja konservkurgi osas) eelistab käibe andmete põhjal Eesti tarbija endiselt eestimaist (tabel 1.3). Värske kala müügikäibes on imporditu osakaal kasvanud.

Imporditud viina osakaalu käibes on suurendanud odavamate viinasortide import Ukrainast ja Valgevenest. Suurim kohaliku toidukauba osatähtsus jaekettide käibes oli ostujuhtide esitatud andmeil Coopis, järgnesid Selver, Maxima ja Rimi.

2019. aasta septembris läbi viidud kodumaiste mahe- ja tavatoodete hinnavõrdlusest lähtuvalt on mahetooted kauplustes müügil kõrgema hinnaga kui analoogsed tavatooted (tabel 3.2).

Erandiks on taimeteed, piimatooted ning liha ja lihatooted, kus mahetooted on sageli odavamad kui tavatooted või oluliselt väiksema hinnaerinevusega kui teised mahe- ja tavatooted.

Kõige suurem on mahe- ja tavatoote hinnaerinevus köögiviljal ning see on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud. Mahepeet maksis 2019. aasta septembris pea 8 korda rohkem kui tavapeet, mahepeakapsas 6 ja lahtine maheporgand 3 ning mahekaalikas 3 korda rohkem kui vastav tavatoode.

“Eesti tarbija eelistused näitavad, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa,” ütles maaeluminister Arvo Aller. “Ministeeriumis oleme üheks oma tegevuse prioriteediks seadnud teadlike tarbijate kasvatamise ning toidukultuuri au sees hoidmise. Selle üks väljundeid on traditsiooniks saanud toidupiirkonna valimine,” lisas Aller, kes andis ühtlasi teada, et aasta 2020 on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

Toidupiirkonna ametliku tiitli annab mai alguses Läänemaale üle Vana-Võromaa, kes üllatas meid põnevate maitsetega eelmisel aastal.

Vaata lisaks:

Uuring “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2019. aastal” tervikuna: <https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-toidukaupade-positsioon.pdf>

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga