Eestlane sööb aastas ligi 100 pulgajäätist

Üks keskmine maias eestlane sööb ühe aasta jooksul 10 liitrit jäätist, mis on 50 Eriti Rammusat koonusvahvlis vanilli-koorejäätist või 90 Vanilla Ninja vanilli-pulgajäätist, eelistab vanilje või šokolaadimaitset ning eelkõige haarab poest kaasa perejäätise. Kuid millist jäätist süüakse kõige rohkem ning kas jäätist söövad tõepoolest enim vaid lapsed?

Kui kümme aastat tagasi sõi keskmine eestlane aasta jooksul ära kaheksa liitrit jäätist, millest ligi 80% oli koorejäätis, siis nüüd süüakse jäätist veelgi rohkem ning poekorvi jõuab jäätist aastas kaks liitrit enam.

Ja valikut inimestele jagub: rahvusvahelise turu-uuringute ettevõte Nielsen tänavuse jaekaubanduse seireuuringu tulemuste kohaselt on Eestis müügil üle 800 erineva jäätise ning igal aastal tuuakse turule 300 uut jäätist.

Kuigi jäätise tarbimine on eestlaste hulgas aastate jooksul muutunud, siis üks on jäänud samaks – enim süüakse jäätist ikkagi suvekuude jooksul. Ka jäätisevabrikud toodavad suvekuudeks sisuliselt sama palju jäätist kui ülejäänud aasta peale kokku. Kõige suurem müügikuu on viimastel aastatel olnud suve esimene kuu ehk juuni.

Jäätist ei söö ainult lapsed
„Ilmselt kirjeldaksid paljud inimesed põhilise jäätisetarbijana lapsi, kuid TNS Emori möödunud kevadel läbi viidud küsitlusest selgus, et jäätis pole ainult laste maiuspala. Suurimad jäätisetarbijad on hoopiski 30-39-aastased ning 60-74-aastased inimesed. Meeste ja naiste vahel suurt erinevust ei olnud. Küll aga tuli välja, et suuremal osal tarbijatest, kes väidavad, et söövad jäätist, pole endal lapsigi,“ rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp Eesti suurimatest jäätisesõpradest.

Kuigi tarbijate profiilid on väga erinevad ning igal inimesel oma lemmikjäätised, siis eestlaste lemmikmaitsed on Premia turundusjuht Triin Lõokese sõnul igas vanusegrupis üsna sarnased. “Enim armastatakse ikkagi vanilli-, šokolaadi- ja karamellijäätist. Viimastel aastatel on lemmikute hulka lisandunud ka pähklitega jäätised ning erinevad puuvilja- ja marjamaitsed.“

„Eestlane on tulihingeline koorejäätise sõber, kuid nooremad tarbijad peavad kõige värskendavamateks ja maitsvamateks hoopis mahlajäätiseid,“ lisas Balbiino turundusdirektor Heikki Põhi.
Nielseni andmetel moodustavad umbes 50% jäätiseturu mahust perejäätised. Premia turundusjuht Triin Lõokese sõnul on perejäätiste osakaal niivõrd suur, sest seda tüüpi jäätist on hea mitmekesi jagada või pikema aja jooksul tarbida.

Lisaks on suurema koguse jäätise ostmine kokkuvõttes ka odavam. Nielseni andmetel moodustavad ülejäänud osa jäätiseturust impulssjäätised ehk väikesed jäätised, mida ühekorraga pintslisse pista. Kõige populaarsem impulssjäätis on pulgajäätis ning selle järgnevad vahvlikoonuses ning vahvlitopsis jäätised.

Lätlaseid, leedukaid edastame, kuid soomlastele jääme jäätisesöömises alla
Kuigi eestlased söövad aasta jooksul jäätist paraja portsu ning edastavad jäätiselembuse poolest lätlaseid ja leedukaid, siis soomlased söövad aasta jooksul eestlastest ligi 4 liitrit jäätist enam. Miks aga on vahe soomlastega niivõrd suur?

“Tõenäoliselt sellepärast, et soomlased armastavad sarnaselt eestlastelegi üldiselt piimatooteid süüa. Seetõttu meeldib neile eriti hästi ka just jäätis,” rääkis Lõoke. Balbiino esindaja arvab, et asi võib olla ka pakendites.

“Soomes on müüdavate jäätiste kogused – eriti just perejäätiste – suuremad, mis võib ka numbreid selgitada. Kuuldavasti pole soomlased siiski maailma suurimad jäätisesõbrad – Uus-Meremaa elanikud söövad lausa 28 liitrit jäätist aastas,” lisas Põhi.

Mõlema turundusjuhi sõnul armastavad soomlased samu maitseid, mis eestlasedki. “Küll aga on neil eriline armastus lagritsa vastu, mistõttu võib nende poelettidelt leida ka vastavat jäätist. Mujalt maailmast lagritsajäätist naljalt ei leia,” lisas Lõoke.

Põhi selgitas, et leedukad ja lätlased jäävad tarbimise poolest eestlastele alla oma erisuguste traditsioonide poolest. “On teada, et lätlastele ja leedukatele on kombeks nautida rohkem magusaid pagaritooteid ja seetõttu söövad nad eestlastega võrreldes jäätist ka mõne liitri võrra aastas vähem,” ütles ta.

Uusi maitseid saab kaks korda aastas
Premia ja Balbiino tulevad uute jäätistega välja kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Ülejäänud ajal käib agar toodete testimine, uute väljamõtlemine ja turu- ning tarbimistrendide jälgimine. Tahetakse ikkagi ju teistest paar sammu eespool olla ja trendidega kaasas käia.

Viimaste aastate jooksul on näiteks väga populaarseteks saanud erikujulised jäätised, millele on lisatud ka pagaritooteid. Näiteks kakaoküpsistega jäätis Raks või vanilli- ja šokolaadiküpsistega jäätis Küpsik.

Kuigi neid, kel jäätis ei maitseks, leidub pigem vähe, siis tegelikult ei tea kunagi, kas just turule tulnud jäätised ka poodidesse pikemaks ajaks jäävad. “Nii võib juhtuda, et loome kõige maitsvama jäätise üldse, kuid inimestele ei pruugi sobida pakendi suurus, jäätise kuju või hind. Kõik peab olema täpselt balansis, tegu on ikkagi omamoodi täppisteadusega,” rääkis Lõoke.

Küll aga meeldivad eestlastele alati erijäätised ning nende turule toomisega on mõnevõrra lihtsam. “Näiteks jõuludel ihkavad inimesed tihtilugu tavapärasest rohkem pohlamoosi, kaneeli ja karamelli, mistõttu toome pühadel inimesteni alati jäätised, mis sisaldavad rohkelt eelnimetatud koostisosi,” rääkis Põhi tarbijatele meeltmööda olemisest.

Jäätiselembus ei kao veel nii pea
Mõlema jäätisetootja esindajad kinnitavad, et inimeste jäätisearmastus ei näita raugemise märke ning kuigi aastate jooksul on inimesed muutunud üha terviseteadlikumateks ja mõned ka loobunud teatud toidugruppide söömisest, siis jäätiste tootmine ja arendamine on just muutunud huvitavaks ja väljakutsete rohkemaks.

“Kuigi vanilje ja šokolaadi koorejäätis on endiselt kindla peale minek, siis oleme näinud, et inimesed tahavad üha enam midagi huvitavamat, erisugust ning nende valikutega arvestatavat. Näiteks peame aina enam mõtlema laktoositalumatute või täielikult piimatooted menüüst välja jätnud inimeste peale,” rääkis Balbiino turundusdirektor Heikki Põhi.

Ka Premia turundusjuht tõdes, et kokkuvõttes on jäätisetootjate eesmärk, et iga inimene leiaks poest just endale sobivas maitses ja suuruses jäätise. Ning kuigi soomlased on tarbimisega meist ees, saame eestlastena olla õnnelikud, et väikese riigi kohta leiab meie poodidest niivõrd erisuguse kuju ja maitsetega kvaliteetset jäätist.