Fazer Eesti tegevjuht Meelis Tamm: Väärtustame põhjamaist vabadust, mis julgustab kõiki meeskonnaliikmeid elama sellist elu, mis neid õnnelikuks teeb.
Foto: Fazer Eesti

Fazer Eesti tegevjuht Meelis Tamm: leivahinnast ja põhjamaisest juhtimiskultuurist

Fazer Eesti juht Meelis Tamm rääkis intervjuus Ehemaitse.ee toimetaja Kairi Ojale trendidest tänases toidutööstuses, kontserniettevõtte printsiipidest ning sellest, kui suure kaaluga on organisatsiooni toetav hoiak töötaja huvide ning enesearengu suhtes.

Milliseid selgeid trende täheldate tänases Eesti toidutööstuses, mida saaks eeskätt viimase paari aasta pinnalt selgelt esile tuua?

Meie rõõmuks on üha rohkem toidutööstusi ennekõike tarbijate nõudluse tõttu hakanud väärtustama toidu tervislikkust – üha rohkem tootjaid on hakanud seetõttu muutma oma tooteid kvaliteetsemaks ning tooma turule rohkem Premium-tooteid, millel on kõrgem lisandväärtus.

Suurte globaalsete trendide asemel on hakatud rohkem jälgima väiketootjate tegemisi, kes suudavad pakkuda tarbijatele kõrge kvaliteediga käsitöötooteid – edukust ei määra enam niiväga turuosa kui oskus tuua turule põnevaid tooteid, mida trenditeadlikud tarbijad osta soovivad.

Ka Fazer on hakanud oma tootearendusega suunduma rohkem käsitöö suunas – tänavu veebruaris avasime Eesti esimese kaubanduskeskuses tegutseva pagarikoja, kus pätsid valmivad algusest lõpuni kohapeal kogenud pagarite kätetööna.

Kui vaatate Fazerit Eesti kontekstis, siis kas see on rohkem kontserni kui terviku või meie kodumaise toidutootja nägu?

Olles osa rahvusvahelisest grupist oleme kindlasti pigem Fazer grupi nägu ja me leiame, et see on ainult hea.

Soome on naaberriigina eestlaste seas olnud alati pigem hea mainega ja Soome on toiduvaldkonnas nagu ka keskkonnaküsimustes, vastutustundlikus ettevõtluses ja paljudes muudes valdkondades alati olnud suunanäitaja rollis.

Fazer Eesti juht Meelis Tamm: edukust ei määra täna enam niiväga turuosa kui oskus tuua turule põnevaid tooteid, mida trenditeadlikud tarbijad osta soovivad.

Soome Fazer on toidumaailmas globaalselt tuntud innovatsioonivedajana – tänu Soome Fazerile oleme olnud esimesed, kes toovad turule 30% köögiviljasisaldusega pagaritooted, koosküpsenud röstleivad ning kevadel said tarbijad maitsta ka maailma esimest ritsikaleiba.

Soome retsepti põhjal oleme saanud toota ka meie hinnangul täna Eestis parimad pagaritooted kaerast.

Samas on Fazeril ka palavalt armastatud kohalikud kaubamärgid, mis on sündinud Eestis ja jätkuvalt eestlaste lemmikud – nagu näiteks Kodusai, Must sari, Muhklid ja paljud muud pikkade traditsioonidega tooted.

Milline on Fazeri lähenemine selles osas, kuidas end Eestis identifitseerite?

Meie loosung  on Northern Magic. Made Real. See tähendab, et meie peamised väärtused on toodete kõrge kvaliteet ja toiduinnovatsioon, kus on kindlasti heaks näiteks meie kõrgema lisandväärtusega tooted nagu seemnesari, Juurika-sari ja muud tooted, ning samas tugev side kohalike traditsioonidega tänu legendaarsetele tootesarjadele.

Organisatsioonikultuuris väärtustame põhjamaist vabadust, mis võimestab töötajaid olema just need, kes nad olla soovivad.

Kuidas Fazeril mullu läks? Millised on ettevõtte viimase aasta suurimad uudised – nii tootearenduses, uute tootmisüksuste loomises / arenduses kui organisatsioonilises mõttes?

Fazeril läks möödunud aastal väga kenasti. Käive kasvas võrreldes 2017. aastaga 1,1% jõudes aasta lõpuks 16,7 miljoni euro tasemele.

Kasvu vedas ennekõike magusatoodete müük, mis kasvas 2017. aastaga võrreldes 3,7% 6,82 miljoni euroni. Pagariäri käive jäi mullusega samale 9,87 miljoni euro tasemele, mis on väga hea tulemus, arvestades, et pagaritoodete turg on jätkuvalt languses.

Möödunud aasta suurim projekt oli tänavu veebruaris käivitunud Kristiine Prisma Fazer pagarikoja avamise ettevalmistused, arendasime jõuliselt oma Juurikasarja ja Seemnesarja ning laiendasime ka ülipopulaarset leivasnäkkide valikut.

Kui suur on Fazeri tänane tiim ning kus teie tootmisüksused peamiselt paiknevad? 

Fazeri tehased asuvad Lätis Ogres ja Leedus Kaunases, Eestis tegutseb 63-liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad Tallinna kontoritöötajad, Kristiine Prisma Fazer Pagarikoja meeskond ja erinevates küpsetuspunktides töötavad inimesed.

Toiduinnovatsioon on alati olnud Fazeri üks põhiväärtuseid.

Milline on teie turunduslik kontsept, mil moel soovite, et tarbijad Fazerit teadvustaks?

Meie eesmärk on, et tarbijad tunneks meid kõrgeima kvaliteediga maiustuste- ja pagaritoodete tootjatena, kes on omas valdkonnas teerajaja. Meie tooted ei pruugi olla odavaimad, kuid me ei tee kunagi kompromisse hea maitse arvelt.

Kui raske või kerge on Fazeril praegu leida uusi töötajaid, kas suvine aeg toob teie puhul kaasa lisatööjõu vajaduse?

Olukord tööjõuturul on täna tõepoolest keeruline ning andeka ja pühendunud töötaja leidmiseks kulub varasemast palju rohkem aega, mida meil ei ole sugugi kahju ohverdada püsiva meeskonna tagamiseks.

Uue töötaja leidmisest palju keerulisem on aga töötaja motiveerimine ja tema hoidmine, töötasu suurus pole siinkohal enam ammugi kõige olulisem näitaja.

Kui miski üldse, siis mis Teile oma ettevõtte tasandil täna muret teeb, ja mis taas päikese välja toob? Mis on mullused suurimad õnnestumised?

Mulle valmistab suurt muret asjaolu, et vaatamata Baltikumi kõrgeimale elatustasemele ja keskmisele palgale väärtustame me leiba kõige madalamalt.

Madala leiva hinna mõju ei väljendu sugugi vaid tööstuse kasuminumbrites– iga leiva tarneahela lüli vajab normaalseks eluks ja tööks siiski mingit väärikat osa sellest summast, millega päts leiba poest ostetakse.

Muidugi on siin tarbijakäitumisest määravam konkurents, mis üldjuhul on igati tervitatav ja vajalik, aga leiva puhul hakkab tõsiselt haavama põllumehi ja teisi tarneahela osalisi ning seab ohtu leivasektori jätkusuutlikkuse.

Rõõmsaks teeb aga see, et iga päev tööl olles saan töötada koos pühendunud professionaalsete inimestega, mida ei saa tänapäeval võtta iseenesest mõistetavana.

Tänu meeskonnale, kes teeb oma tööd hingega, on meil vaatamata väga keerulistele turuoludele siiski head tulemused.

Milliseid muudatusi organisatsioonikultuuri tasandil olete Fazer Eesti juhina viimastel aastatel märganud?

Muudatusi on üsna mitmel tasandil. Oma isiklikust kogemusest juhina olen tähele pannud, et mida rohkem aega pühendab inimene teda innustavatele töövälistele tegevustele, seda produktiivsem suudab ta olla ka oma töös.

Üha rohkem inimesi soovib end teostada ka muudes eluvaldkondades kui see, millega ta igapäevaselt palka teenib.

Minu arvates on tööandja huvides inimese püüdlusi töövälises elus igal moel julgustada ja võimalusel toetada.

Paindlikumaks muutunud töösuhted ning elukestva õppe populariseerimine innustavad inimesi proovima erinevaid harrastusi, osalema pakutavates huvihariduse programmides ja kaaluma ka uuesti kooli minemist.

Ehk toote mõne selgema näite, kuidas kõike seda täpsemalt ette kujutate?

No näiteks selle asemel, et töötundide osas näpuga järge ajada, peaks tööandja olema rõõmus selle üle, kui töötajal on vaja töölt varem lahkuda, et minna kontserdieelsesse orkestriproovi, rahvusvahelisele koertenäitusele, blogijate pressiüritusele, fotoaparaadiga imelist päikeseloojangut püüdma või oma põnevat start-up ideed võimalikule investorile tutvustama.

Mida rikkalikuma huvide- ja kogemustespektriga inimesed ettevõttes töötavad, seda tugevam on meeskond tervikuna.

Nii mõnigi tööandja võib tunda teatavat ebamugavust mõtte ees, et tema töötaja õpib sisuliselt uut ametit või tegeleb muu projektiga, mille eest ta teenib ka raha.

Mina püüan selles osas hoopis oma meeskonnale eeskuju näidata – mu enda kirg fotograafia vastu on jõudnud etappi, kus osutan juba pulmafotograafi teenust.

Kas siin ei ole ohtu, et piirid muutvad pisut häguseks ja fookus kaob käest?

Piirid tuleb muidugi paika panna – kui töötaja äraoleku tõttu jääb töö tegemata, kasvab kolleegide koormus või muul moel töö tulemused ja hea õhkkond kannatavad, siis ei saa loomulikult sellise töörütmiga nõustuda.

Kuid hea töötaja võib olla tippekspert mitmel alal. Igasugune õppimine ja enesearendamine hoiab aju paremas vormis ning annab oskuse läheneda tööalastele probleemidele hoopis uuest perspektiivist.

Hea tööandja ei hoia töötajat iga hinna eest enda juures, vaid elab kaasa sellele, kui inimene leiab endale väljakutse, milles ta oma oskusi ja andeid kõige paremini realiseerida saab.

Kas taoline lähenemine on Fazeris kui kontsernis juba laiemalt maad võtmas?

Võib nii öelda küll. Kogu Fazer grupis kehtib põhimõte, et mitmekülgsus rikastab organisatsiooni.

Väärtustame põhjamaist vabadust, mis julgustab kõiki meeskonnaliikmeid elama sellist elu, mis neid õnnelikuks teeb. Järgime sellega ettevõtte rajaja Karl Fazeri eeskuju, kes vastupidiselt oma perekonna ootustele otsustas saada kondiitriks ning suundus Peterburgi, kus asus õpipoisina vajalikke oskusi omandama.

Muuhulgas tegelevad Fazeri Eesti töötajad muuhulgas käsitööga, kokkamisega, maalimisega, spordiga, tantsimise ja laulmisega, kalapüügi ning paljude muude harrastustega, mille saavutustest saavad aeg-ajalt ka kolleegid osa.

Olen veendunud, et mida süvenenumalt ja ennastunustavalt saab inimene „akusid laadida“ ja pingeid maandada, seda suurema pühendumusega ja produktiivsemalt teeb ta tööd.

Fazer Grupist

Täna on Fazer on rahvusvaheline pereettevõte, mis pakub kvaliteetseid pagaritooteid, kondiitritooteid, küpsiseid ja teraviljatooteid, taimseid toite, piimavabasid tooteid, valmistoite ja -jooke ning toitlustus- ja kohvikuteenuseid.

Kontsern tegutseb üheksas riigis ning ekspordib oma toodangut ligikaudu 40 riiki.

Fazeri edu on alates rajatud Karl Fazeri visioonile, väärtustele ja kartmatule loomingulisusele pakkuda parimat toote- ja teenusekvaliteeti, armastatud kaubamärke kirglikult tööd tegevate inimeste abil vastutustundlikkuse põhimõtteid järgides.

2018. aastal ulatus Fazer kontserni netokäive 1,6 miljardi euroni ning kontsern andis tööd enam kui 15 000 inimesele.