Ivo Linna ütleb, et ehkki ta eelistab lõviosas eestimaist, ei saa ta meie köögist tuntud kaerakile ja kaerakiiseli fenomenist aru.
Foto: erakogu

Ivo Linna: 90% ajast eelistan lihtsat kodust toitu

Seekordses Ehemaitse.ee lugude sarjas “Mis on ehe Eesti maitse?” vastab toimetuse küsimustele armastatud muusik Ivo Linna.

Kui suuremal osal rahvastest on olemas n-ö rahvustoit ning teada-tuntud, nimelt seda maad iseloomustavad road, siis mis Sinule Eesti toidule mõeldes esmalt meenub?

Minu kui saarlase jaoks tuleb esimese asjana meelde ikka kala. Olen suur kalasõber ja söön tihtipeale ka. Teine on kartul, kala ja kartul, rannarahva toit. Kuna minu lapsepõlves olid ajad keerulised ja rasked, siis kasvasimegi kala ja kartuli ja koduste köögiviljade toel.

Kui mõtled oma välismaalastest sõprade või tuttavate peale – mis neile on Eestis olles enim meeldinud, mida oled neile pakkunud?

Olen võõrustanud päris palju välismaalasi ja püüdnud neile ikka pakkuda Eesti kööki kuuluvaid roogi, näiteks nagu hapukapsad, sült ja vürtsikilud. Tuleb tunnistada, et reaktsioon on olnud väga erinev.

Üks soomlasest sõber läks vaimustusest puhevile, kui sõi vürtsikilu – ta polnud seda iialgi saanud. See oli tema jaoks tohutu toiduelamus. Soolan kilusid ka ise.

Veel olen pakkunud neid ühele prantsuse prouale, kes käis meil Muhus külas. Tema sõi ikka väga pika hambaga ja järeldasin sellest, et ei maitse talle.

Paljudele välismaalastele olen teinud sülti, kuid nad ei saa sellest aru, see on nende jaoks kahtlane asi.

Verivorst samas on tuntud üle ilma ja samas küsivad mu sõbrad Soomest, et kuidas te saate seda verega asja süüa, ent samas kui mõni neist on meile jõulude ajal külla juhtunud, on ikka söönud ja juurde ka küsinud!

Traditsioonidega on nagu on! Olen oma naha peal alati proovinud igal maal sealseid roogi. Küll küpsetatud tarakane, koguni madusid. Mõni asi on väga hea, kuid mõnega saad kohe aru, et järgmine kord naljalt enam ei tahaks.

Kuid meie köögist tuntud kaerakile ja kaerakiisel – no ei saa selle fenomenist aru. Olen saanud neid mitu korda saanud ja viisakusest ka ära söönud, kuid on täiesti selge, et neid ma kunagi sööma ei hakka.

Kuid must leib, jumala pärast! Iga kell! Muhu leib on ikka kõige parem kõigest sellest kirjust kodumaisest valikust.

Kuidas on lood Sinu kodus – kas eelistad koduseid roogi, mida enim valmistad, mis neist enim seondub Eesti toidu, Eesti köögiga?

Väga suure au sees on meie kodus üks kodune ja lihtne ühepajatoit, kuhu saab enamvähem kõike panna sisse. Teadupoolest keedab ühepajatoit ennast ise ning vahel, kui lähemalt küalised ja sõbrad tulemas, torkan kõik vajaliku potti hauduma. Külaliste saabudes võttan poti tulelt maha, kõik söövad ja lakuvad sõrmed ka puhtaks.

Olen tõsiselt suur supisõber ning väga tihti teen kodus nii hapu- kui värskekapsasuppi, rossolnikut kui boršši.

Nii umbes kümmekond aastat tagasi avastasin ühes restoranis enda jaoks sibulasupi. Olin hämmingus – minu lapsepõlves tegi ema küll kõiksugu tuntud ja vähemtuntud toite, kuid sellist polnud küll ealeski tehtud.

Tõsi, tänapäeval on internet kõiksugu retsepte otsast otsani täis ning ka sibulasupist ilmselt mitmekümneid versioone leida. Aega ei kulu kah enam kui vaid paarkümmend minutit. Sibulasupi algne päritolumaa on Prantsusmaa, kuid olen aru saanud, et väga tuntud asi ka vahemeremaades.

Selge on see, et maitsemeeli tuleb vahel mingi uudse asajga ergutada, kuid 90% ajast eelistan lihtsat kodust toitu, olgu kasvõi hakklihakaste. Aga et iseend veidi üllatada, soovitaksin vahepeal süüa nt kord kuus või paari kuu kohta ikka midagi teistsugust ka.

Näiteks nii kord kuus oleme ostnud mingi valiku sushit, hiina toitu jne, ja proovinud. Sealt kooruvad ka need maitseeelistused välja. Ma ei ole muidu väga terava toidu armastaja, aga vahetevahel on täitsa hea proovida ka midagi käredamat!

Kuid koduse toidu järgi olen ma tundund ikka igatsust küll. Seda iseäranis siis, kui kodunt kauem ja kaugemal ära olla. Näiteks India reisi lõpupäevadel mõtlesin juba pingsalt, et millal ometi saaks „normaalset” toitu. Ja kui tuled reisilt tagasi, ja teed siis koju jõudes midagi kohalikku, no küll siis on alles hea tunne!

Kui külastad toidukaupluseid, kas Sinu pilk peatub esmalt kodumaistel toodetel või ei ole sellel Sinu jaoks suurt kaalu?

Eelistan nii palju kui saan, 100% Eesti toitu. On teatud tegijad, kellega sa harjud ära, ja ostad siis ühe lihatoodet ja teise teist toodet. Eelistused tekivad ja jäävad.

Ma olen alati nõus maksma veidi rohkem, kui tean, et asi on kvaliteetne, see on n-ö tuhandeid kordi järele proovinud. Olen selles mõttes valiv, et ostan ikka seda, millega olen harjunud.

Kui vaatad kodumaist toitu pakkuvaid toidukohti, siis millised neist on pakkunud Sulle ehedaimat Eesti toidu elamust?

Käin restoranides üsna harva, vast ehk kolme aasta kohta korra, mistõttu puudub mul sellest selgem ülevaade. Kuid catering toitlustusega üritustel oleme nende pakutavaga küll väga rahule jäänud.

On olemas ikka väga häid lihavalikuid, ja väga häid kalavalikuid. Ja seda kõike kodumaisest toorainest!

Ning lõpetuseks palun lõpeta järgmine lause: “Eesti toit on…”

Eesti toit on maailma parim!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga