Isade ja poegade aeg. Jesper Parve koos pojaga oma Tallinna kodus asuvas garaažikohvikus JES.
Foto: Kristjan Lepp

Jesper Parvega Hiiumaa-suvest, kirjanikuelust ning kokkamisest

Reisijuht ning kirjanik Jesper Parve tänavune suvi möödus vaat et kogunisti Hiiumaal, Kalanas asuvas suvekodus. Kokates, loodust ja saarega ühes rütmis kulgedemist nautides ning kirjutades.

Eestimaa elab suvisel ajal selgelt täiesti teises rütmis, kui see on kõikidel muudel aastaaegadel. Ning omakorda väga selgelt tajutav erinevus elurütmides on saarte- ning mandrielus.

Jesper Parve ning tema pere lülitasid end suve hakul päriselt saare-elule ümber ning sellise rütmiga kulgeb elu tänavu vaat et sügisesse välja.

Nad on tabanud enda jaoks Hiiumaal just selle ehedaima põhjamaa-suve, mille igat päeva tasub püüda.

Suvine rütm puudutab üsna palju ka igapäevast toidutegemist. Muide, köögis toimetatakse selles peres nii üheskoos kui üksiti.

Käivad suvega ühte jalga

“Tõsi, suveperioodil on meil tekkinud kuidagi selline huvitav rütm, et hommikud teeme mõlemad endale seda mis meil meeldib, mis tähendab et
toimetame köögis eraldi. Lõuna ajal katsume aga enamasti teha midagi lihtsat, kiiret ja
värsket, mis tähendab et natuke klapitame seda koostegemist,” alustab Parve.

Õhtusöök valmib aga enamasti elukaaslase Mariga koos. “Minu pool on tavaliselt liha-kala, Mari
toimetab rohkem rohelise, punase ja kollasega,” räägib ta.

Värske kala ning saare-elu on peaaegu et üks ja sama

Otsest lemmikut või leivanumbrit mees endale kujundanud ei ole, ometi kipub ta aga igal võimalusel eelistama värsket kala ning kala suitsutamist.

Jesperi ja Mari pojad kasvavad teadmises, et söögitegemine on midagi niisugust, milles osaleb kogu pere. Pildil pojaga oma Tallinna kodus asuvas garaažikohvikus JES.

“Õnneks on paar naabrimeest tublid kalamehed, kelle käest saab värske kraami kätte otse
paadist, ja siis juba hakkab minu toimetamine,” sõnab Parve muigamisi.

“Eks see kõik selline ühtne päevane kulgemine ole. Mere ääres kalade puhastamine, siis soolamine ja
siis suitsetamine. Oleneb muidugi ka suvekuust, mis kala parasjagu ahju läheb – kas tuulehaug, ahven, siig või lest. Aga ei, enamasti ikka kiidetakse,” jätkab Parve.

Korralikult süüa tehakse nende peres ka südasuvisel aja ikka iga päev. “Sööma ju peab iga päev. Ega meie peres eriti sellistel valmistoitudel väga kohta ei ole. Eks ta vahest natuke raskem ja aeganõudvam
tegevus ole, kõik ise algusest peale valmis teha, aga suvisel ajal on see protsess mõnus ja nauditav. Just see, kui kõik saavad koos õues ettevalmistusi teha ja siis vaikselt pliidi ääres toimetada,” leiab ta.

Mehed köögis on ajatult mehine nähtus

Kokkamise hindab Parve igati mehelikuks ettevõtmiseks. “Muidugi on see mehelik, muidugi on see mehine! Miks on siis maailma parimad kokad mehed? See fakt kõneleb ju enese eest,” tõdeb ta.

Koduses köögis on Parve arvates kindlapealeminek pelmeenivorm. “Lööge see nimi google’sse, sealt
jookseb mitu head retsepti kohe ette,” soovitab ta.

Vanem poiss on peres juba viiene ning lubatakse pisut juba köögitoimkonda appi. “No eks hilisem mahlajää tuleb ju ka kuidagi välja teenida,” naerab pereisa.

“Natuke koorimist ja natuke lõikumist ja jääkide kompostihunnikusse viimine – need on ikka tema
igapäevased tööd,” peab Parve laste kodutöödesse maast-madalast kaasamist loomulikuks.

Hiiumaa on kirjutamiseks kui loodud

Kuidas Hiiumaa-kodu Jesper Parve pere ellu tuli, olevat juba pikem lugu, millest mees lubab oma uues, peaaegu lõpetamisjärgus olevas raamatus eraldi kirjutada.

Jesper Parve elukaaslase Mari ning poegadega Tabasalu ranna kaldapealsel. Foto tema raamatust “MEES 2. Minu kari”.

“Tegelikult oli see üks suur test. Et kas on võimalik
midagi kõvasti tahtes ja selle jaoks ka iga päev tööd tehes mitte millestki väikse ajaga midagi luua. Ja nagu näha, siis on,” jääb mees Hiiumaa-kodu koha pealt esialgu napisõnaliseks.

“Aga mida ma täpsemalt testisin ning mida ma selle eksperimendi tulemusel nüüd südamest usun, sellest juba minu uues, “MEES-3” raamatus.

Hiiumaa ja Kalana puhul hindab Parve enda sõnul eelkõige looduse ilu. “Siin on kõik olemas – rannad, männisalud, kadakaväljad, loetleb ta. “Ning muidugi siinne kogukond, kes aastatega Kalanale oma
väikese pesa teinud.”

Siinse küla inimeste kõige suuremaks igapäevaseks mureks on Parve sõnutsi aga küsimus, kelle juures õhtuti veini juua ja mida uut ning põnevat külalistele kokata.

“No ja kui on sellise tasandi mured, siis tähendab see, et ikkagi päris mõnus elu on,” järeldab ta.

Veel lähevad talle korda Hiiumaised päikseloojangud ning suveöine merekohin. “Neid kirjeldada pole tegelikult võimalik, peab ise kohale tulema,” teab ta.

“Hiiumaa – siin on alles jäänud veel nii palju ürgsust.
Loodust, energiaid ja inimesi. Ja ma tõesti julgen öelda, et see saar ravib sind. Tule, ole päriselt kohal kolm-neli päeva ja sa saad aru, millest ma räägin,” kõneleb Parve toonil, mis ei jäta tema jutus kahtlemiseks just palju võimalust.

Jesper Parve elukaaslase Mari ning poegadega Tabasalu ranna kaldapealsel. Foto pärineb tema raamatust “MEES 2. Minu kari”.

Suvise kraami sissetegemist nende pere väga ei harrasta.

“Väga sellised purkidesse tegijad me jah ei ole, sest meil külas palju osavamad inimesed sellel alal, ja no ja selle jaoks peab ikka aega olema,” leiab Parve.

“Merest ning kohalikelt kalameestelt saame kala, naabrimehelt mune ja salatimaterjali. Ise kasvatasime natuke kartulit. Metsad on täis metsmaasikaid ja mustikaid. Mis sa hing veel tahta oskad,” arutleb Parve.

Tema uut raamatut võib poelettidelt otsima minna
alates oktoobri lõpust. “Raamatu fookuseks on
küsimus, kuidas leida üles oma Elu Kutse, mis on ühtlasi ka raamatu alapealkirjaks,” avaldab Parve.

Uus raamat kõneleb oma tee leidmisest ja julgusest

Veel kõneleb tema uus raamat mehe enda sõnul julgusest. “Sisuliselt tähendab see seda, et kuidas leida läbi julguse üles see, milleks sa oled siia ilma loodud või toodud. Ja seda läbi minu enda eluliste näidete, läbi minu elu,” jätkab ta.

Jesper Parve ütleb, et on hetkel oma elus väga heas
kohas ning väga õnnelik nii kodus kui ka toimetamistes.

“Ent aastaid tagasi ma seda ei olnud. Jagan lugejaga kõike seda, kuidas olen jõudnud siia, kus olen. See ongi selle raamatu lugu,” sõnab ta. “Seda omapoolsete soovituste, mõtete, ideede ja õppetundidega.”

Parve loodab, et võib-olla aitab tema raamat kellelgi teisel jõuda oma Elu Kutseni selle võrra lihtsamalt.

“Võib-olla soovib keegi teine veel teha oma elus suurt kannapööret. Usun, et see raamat on sellele kaasaaitamiseks väga hea.”

Triloogia “MEES” saab üllatava jätku

Nagu alati on Jesperil alati uusi ja põnevaid uudiseid. Üheks selliseks on ka uudis, et peagi on Jesperile kuuluvalt kirjastuselt JES ilmumas ka vastulöök tema “MEES – OTSE ja AUSALT” raamatule.

Nimelt on varsti poelettidel raamat nimega “NAINE-OTSE JA AUSALT”, mille autoriks on tuntud naiste ilukliinikute omanik Marju Karin.

Klišeeküsimuse peale, mis teeb ühest kirjanikust hea kirjaniku, Parve selgelt vastata ei oska. Ega sellele olegi ilmselt selget vastust.

“Kes üldse on kirjanik? Kas mina olen? Ei ole veel ise ka sellele vastust saanud. Öeldakse, et kirjanik oled sa siis, kui oled välja andnud kolm raamatut.
Need mul on tehtud, no ju ma siis olen,” järeldab ta muigamisi.

“Aga kui keegi annab välja samuti kolm raamatut, ent need on väga halvad? Kes ta siis on? Kirjanik ikka, aga halb kirjanik? Ma usun, et igaüks meist võib tegelikult olla kirjanik, kunstnik, laulja ja nii edasi. Pigem määrab selle ära meie seesmine hoiak, meie sügavam olemus,” arutleb ta.

Perega Balil. Jesper Parve ütleb, et nimelt siin on sedavõrd hea energia, millest jagub terveks Eestimaa-talve üleelamiseks.

Seda, kas valitud teerada meist ühe või teise jaoks see päris Elu Kutse on, saab Parve sõnul teada väga lihtsalt. “Pane oma toimetamised üles kuskile sotsiaaalmeediasse ja vaata, mis rahvas arvab. Nii
saab kiirelt aru, kas on mõtet sel alal edasi tegutseda või ei,” soovitab ta.

Perega Balil. See on paik, kust Jesper Parve end igal aastal novembrikuus leiab.

Edu taga on alati süsteemsus
Parve ütleb end olevat sajaprotsendiliselt kindel, et igasuguse edu alus on süsteem ja süsteemsus.

“Ajal, mil kirjutan, on iga tund on planeeritud. Sest kirjutamise ajal ei saa muuga tegeleda. Samuti ei saa sel ajal kui tegeled muuga, kirjutada. Ja nii see päev läheb. Üks tegevus korraga,” leiab ta.

Jesper Parve ütleb, et tema suvi oli täis päikest, looduse ilu, head sööki, mõnusat jooki, palju
und ja rohkesti nautimist.

“Kolm kuud tõelist Paradiisi. Ja muideks, me
elamegi samas külas, millest kirjutas ka Tõnu Õnnepalu oma raamatu Paradiis,” lausub ta.

Tallinna kodu lähedal metsas.

“Kui keegi tahab teada rohkem kuidas siin elu käib, siis ma väga soovitan selle loo läbi lugeda,” julgustab Parve ning temast õhkub mingi seletamatut samastumist, lojaalsust ning vajamatut armastust selle paiga suhtes.

Reisijuhtimine ning Bali ei ole Parve sõnul samuti tema elust kuhugile kadunud.

“Iga aasta novembris olen ikkagi Balil. Alguses kaks nädalat reisijuhina, kuid siis tuleb sinna ka pere, kellega naudime aga hoopis teises tempos kulgemist,” avab ta.

“Lihtsalt naudimegi olemist, saare energiaid sisse hingates. Ideaalne koht nii patareide laadimiseks kui ka enda ravimiseks. Tänu sellele novembrile seal kaugel saarel suudame ka Eesti talve üle elada!”