Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu koos tänavuse esimese saagiga.
Foto: Joosepi talu

Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu: oleme seni poekettidest loobunud

Just praegu on alanud aeg, mil kõigil, kelle töö ja tegemised on seotud maasikakasvatusega, on käed-jalad tööd täis ning päevad venivad tihtipeale südaöösse välja. Nõnda on see ka Põlvamaal, Ahjal asuvas Joosepi talus. 

Ehemaitse.ee tegi alanud maasikahooaja puhul juttu Eesti ühe suurema maasikatalu, tänaseks pea paar kümnendit tegutsenud maasikatalu noorperemehe Ranet Roositaluga.

Kuidas sai Teie ettevõte alguse, mis olid esimesed sammud, kui omal ajal startisite? Kas maasikad oli mingil tasandil ide-fixe või kujunes kõik kuidagi iseenesest just selles suunas?

Joosepi talu on tegelenud maasikakasvatusega juba peaaegu 20 aastat. Põllumajandus- ja aiasaaduste tootmisega oleme alati südamelähedased olnud ning maasikakasvatuseni jõudmine kui protsess tuli loomulikult ja iseenesest.

Alustasime maasikakasvatust täiesti nullist – ostes esimesed maasikataimed tütartaimede kujul, frigotaimedest ei olnud me siis veel kuulnudki.

Samuti ei kasutanud toona ei meie ega ka ükski teine maasikakasvataja peent imbkastmisvooliku tehnoloogiat. Kastmine käis algusaastatel ikka nii, et traktor sõitis ees ja selle haakes oli pütt, millest tuli kolm voolikut välja ning millega me käisime august augunui taimi kastmas.

Mida aasta edasi, seda rohkem me arenesime. Tahe kasvatada maasikaid viis selleni, et hakkasime Hollandist importima maasika frigotaimi.

Esialgu endale kasvatamiseks ja peaaegi ka teistele talunikele. Oleme iga aastaga oma tootmist arendanud ja teinud kõik selle nimel, et maasikad oleks võimalikult kvaliteetsed.

Kui pikalt kestis n-ö hoovõtu periood, enne kui reaalselt müügini jõudsite?

Müügini jõudsime tegelikult kohe. Joosepi talu jaoks on väga tähtsaks eesmärgiks alati olnud oma toodangu turustamine otse lõpptarbijale võimalikult suures mahus.

Kuna kogused ei olnud suured ja ega maasikakasvatus tol perioodil ei olnud nii populaarne kui ta on täna, oli lõpptarbijani jõuda lihtne. Konkurents oli väike ja nõudlus suur.

Milline näeb teie teenus ja tootmine praeguseks välja, kui suur on müügivõrgustik Eesti tasandil?

Praeguseks hetkeks oleme jõudnud nii kaugele, et meie maasika kasvupinnaks on ligi 30 ha, lisaks vaarikad ja erinevad köögiviljad.

Joosepi talu on tegelenud maasikakasvatusega juba pea kakskümmend aastat.

Oleme palju investeerinud, varunud korraliku tehnika ja ehitanud tootmishooned. Toome Hollandist Eestisse maasika frigotaimi ja vaarika potitaimi ning erinevaid tarvikuid nende kasvatamiseks.

Oleme loonud endale korraliku kliendibaasi nii maasika frigotaimede ja tarvikute müügi poole pealt kui ka oma toodangu turustamise poolelt.

Kui suur on teie tiim, kus peamine tegevuspiirkond?

Hooajal on meil kokku ca 100+ maasikakorjajat. Küll aga on meil ca 10-liikmeline kollektiiv, kes teevad kõike muud peale korjamise, sealhulgas meie pere liikmed. Tegevuspiirkond kui selline on Ahja, Põlvamaa.

Kui peaksite alustama nullist ja uuesti, kas valiksite sama raja? Mida teeksite ehk teisiti?

Kui peaksime alustama nullist, teeksime uuesti ja paremini. Oma tegudest õpitakse ja vigu parandatakse. Oleme jõudnud nii kaugele läbi kogemuste ja õpitud vigade tõttu.

Nüüd on nullist alustada tunduvalt lihtsam kui algusaastatel. Praegu on erinevad tehnoloogiad ja võimalused, mida tolajal veel ei olnud.

Millised on Joosepi talu edasisied ambitsioonid?

Ambitsioonid on suured. Üritame parandada kvaliteeti tootmises ja leida uusi turustuskanaleid. Oleme siiani poekette üritanud vältida.

Pakkumisi on tulnud, kuid oleme keeldunud. Ehk on see teekond meie jaoks tulevikus üks valikutest. Lisaks teeme koostööd teiste ettevõtetega ja tahame areneda nii talu kui ka brändina.

Toote väärindamine on kindlasti meile üks tulevikuväljunditest.

Mis on Joosepi talu praeguse hetke suurim mure, mis aga enim energiat tagasi toob/seda annab?

Praeguse hetke võib-olla suurim mure on tööjõu leidmine. Kasutame palju välistööjõudu. Soovime ise võimalikult palju turustada otse lõpptarbijale, kuid hooaja tööliste leidmine on üsna raske.

Lisaks on praegu poliitiline olukord Eestis väga ebaselge tulevikuga. Kui võõrtööjõud ära keelatakse, siis sellisel kujul maasikakasvatust me enam ei tee.

Kuidas oma tooteid praegu turundate, milline on teie turunduslik strateegia?

Turundus kui selline käib ikka läbi interneti: erinevad sotsiaalmeediakanalid ja meie koduleht. Hooajal oleme kõikides oma müügipunktides ilusti silmapaistvad ja pildis. Loomulikult kasutame ka erinevaid turunduskanaleid.

Kui suur ja kui karm on praegu konkurents Eesti tingimustes, seda siis kitsalt maasikakasvatuses? Näiteks, kas teie lähiraadiuses, umbes 50 km raadiuses on sarnase profiiliga tootjaid/talunikke? Kui, siis kuis omavahel suhtlete, kas teete koostööd?

Konkurents Eestis kui väikeses riigis on tegelikult üsna tihe. Sellise suure profiiliga tootjaid võib-olla ei olegi nii palju, küll aga on juurdekasv väikeste kasvatajate näol iga aastaga järietst suurenenud.

Õnneks kasvab paralleelselt ka nõudlus kodumaise maasika osas. Meie lähiraadiuses 50 km ulatuses Tartumaal on paar suurtkasvatajat täiesti olemas.

Omavahel suhtleme ja küsime üksteiselt tihti nõu ning arutame erinevate murekohtade üle. Meie arvates on maasikakasvatajate omavaheline kokkuhoid väga oluline – ometi seisame me ju samade põhimõtete eest ning võitleme ühise eesmärgi nimel.

Kas ja millistes mahtudes olete suutnud end “kettidesse” sisse saada, või on teil oma esinduskauplus, kindlad edasimüüjad / koostööpartnerid?

Nagu eelnevalt mainisin siis siiamaani oleme poekette vältinud. Oleme turustanud oma isiklikes müügipunktides (Tallinna Balti Jaama turg, Tallinna Keskturg, Tartu Avaturg jne) nii palju, kui võimalik, ent kuid suurem osa maasikatest läheb üle kogu Eesti laiali läbi meie edasimüüjate.

Mis puutub poekettidesse, siis pakkumisi on meile tehtud küll. Hetkel plaanime alustada ühe poeketiga, et saada aimu kogu sellest  süsteemist. Eks seda ole näha, usun et see on üks võimalik väljund tulevikus meie jaoks.

Kas kuulute mingisugusesse katusorganisatsiooni, nt nagu on Saare Ehtne Toode, Uma Mekk vm piirkondlik märgis / katusorganisatsioon?

Lisaks maasikatele tegeletakse Joosepi talus ka maasika frigotaimede ja vaarika potitaimede ning tarvikute maaletoomisega ja müügiga. Pildil Ranet Roositalu rahvusvahelisel messil.

Joosepi Talu kuulub hetkel ainult Eesti Aiandusliitu ja kanname Eestis Kasvatatud märgistust.

Kui jah, siis kui palju on sellest kõigest reaalselt kasu, kui palju see turundusele ja reaalsele müügile kaasa aitab?

Kindlasti on sellest kasu. Meie jaoks on Eestis Kasvatatud märgistus kui kvaliteedi näitaja. See annab ostjale garantii, et tegu on ehtsa kohaliku tootega.

Aiandusliit, kes on selle märgi omanik, teeb omaltpoolt väga palju, et seda märki promoda kui usalduse märgistust ja et inimesed oleksid sellest teadlikud.

Märgi kasutamisel on omad reeglid ja kord, mis teeb selle eriliseks. Muidugi üritame ka meie seda märki omalt poolt turundada, kasutades seda erinevatele etikettidel, sõiduvahenditel jne.

Hetkel oleme ainult Aiandusliidus ja kasutame Eestis kasvatatud märgistust, kuid oleme avatud erinevatele pakkumistele ja võimalik, et tulevikus on ka teisi liite/organisatsioone, kus Joosepi talu on esindatud.

Kui raske või siis mitte nii raske on leida suviti tööjõudu? Kust need inimesed leiate? Kui püsiv see tööjõud on või tuleb neid inimesi suve / hooaja jooksul mitmeid kordi otsida?

Hooajalise tööjõu leidmine on kohati väga raske ja just see teebki tootmise keeruliseks. Vanasti kasutasime ainult kohaliku tööjõudu, kuid maasikakasvatus on selline valdkond kus korjama peab iga päev.

Küll aga on eestlastega selline mure, et tullakse puhkuse ajal korjama, korjatakse paar päeva ning kohe kui tuleb kuum suveilm, minnakse randa.

Lisaks tahetakse korjata ainult suuri marju, väikeseid marju ei taha ega viitsi keegi korjata. Ometi on taluniku jaoks see suur saak, mida ei tohi põllule jätta.

Viimased paar aastat oleme kastuanud võõrtööjõudu Ukrainast. Välismaalane tuleb siia ja on teotahet täis. Ta tahab korjata ja teenida.

Me ei pea muretsema, et hommikul ei ole piisavalt tööjõudu, et saaki koristada. Need inimesed on sul hommikust õhtuni ja seda iga päev kuni hooaja lõpuni.

Me ei näe võõrtööjõu kasutamisel mitte mingit probleemi, kui seda teha ametlikult ja korrektselt. Me maksame riigile maksud ja teeme seda seaduslikult.

Probleem on aga nendega, kes ei tee seda seaduspäraselt. Nagu ennist märkisin, on hetkline poliitiline seis Eestis minu hinnangul väga keeruline ja tulevik on lahtine.

Fakt on see, et ilma võõrtööjõuta sellisel kujul me hakkama ei saa.

Praeguse hetke suurim mure on Joosepi talu jaoks tööjõu leidmine.

Kas tunnete, et maasikakasvatus on tänaseks teile peamine tuluallikas ning Teil ei ole tarvidust tegeleda millegi muuga? Kujutan ette, et talvisel ajal on siiski miski lisategevus või võtab äriarenduslik pool sisuliselt kogu aja?

Jah, võin seda öelda et maasikakasvatus on meie peamiseks tuluallikaks ja otsest vajadust millegi muuga tegeleda ei ole. Küll aga ei taha istuda talvel käed rüppes.

Lisaks maasikatele tegeleme ka maasika frigotaimede ja vaarika potitaimede ning tarvikute maaletoomisega ja müügiga.

Toome taimi ja tarvikuid nii endale kui ka teistele talunikele. Lisaks on meil ka transpordifirma, mis tegelikult algselt sai samuti loodud sellepärast, et tuua endale maasika frigotaimi ja maasikaid transportida.

Nüüdseks oleme vaikselt laienenud ka transpordi valdkonnas.

Kui palju on olnud suvesid, kus ilm saagi nahka on keeranud  (tean, et vihmaperioodid võivad maasikakasvatajale palju pahandust tuua ning luua koguni olukorra, kus tuleb suisa peale maksta)?

Eks neid kehva ilmaga suvesid on ikka ette tulnud ja palju on ka kurja teinud. Otseselt kogu saaki nahka ei ole keeranud, kuid teatud osa ikka. Paraku on see reaalsus ja ilma vastu ei saa.

Kas olete kunagi ka miskit masti toetusi kasutanud (EAS, PRIA)?

Oleme kasutanud erinevaid toetusi PRIA kaudu, kes on suureks abiks olnud.

Veel midagi, mida ise sooviksite kommunikeerida? Mis on Teie hooaja-eelne sõnum lugejaile ja võimalikele suvise töökoha huvilistele?

Hooajaeelseks sõnumiks on ikka see, et toetage Eesti marjakasvatajat ja ostke Eesti maasikaid. Ärge olge nii kriitilised nende vastu, kes teevad. Kui oskate, tehke paremini. Ja nautige suve!