Marjad - kas meie oma kodumaine supertoit? Foto: Pixabay

Kodumaised marjad – kas eestipärane supertoit?

Viimastel aegadel on palju kõneldud supertoitudest, peaasjalikult on need olnud välismaise päritoluga. “Ka meil on olemas meie oma kodumaine supertoit – meie oma marjad,” leiab toitumisterapeut Hiie Järva.

Tõepoolest, supertoit näikse olevat uuema aja moesõna, mida kuuleme üha sagedamini. Toitumisterapeut Hiie Järva räägib, et on üha enam kuulnud kiidetavat neidsamu välismaiseid supertoite.

“Iseenesest need ongi väga head, vähemasti need, mida mina katsetanud olen,” alustab ta.

Ent sealjuures jääb tema sõnul tahaplaanile kõik see, mida saaksime nimetada sellesama moodsa terminiga – need on meie oma Eestimaa marjad.

“Meie oma Eestimaa metsades, soodes ja koduaedades leiduvad marjad on tõepoolest väga head supertoidud. Just marjad, mitte puuviljad – puuviljades on tunduvalt rohkem puuviljasuhkrut ehk fruktoosi,” sõnab Järva.

Seevastu marjad oma vähese suhkrusisalduse tõttu sobivad tema sõnul ideaalselt ka kaalujälgijatele vahepaladeks ja magustoitudeks.

Marjad teevad eriti väärtuslikuks neis sisalduvad fütotoitained. “Fütotoitained on suur grupp erinevaid taimedes sisalduvaid toitaineid. Siia alla saame lugeda näiteks antioksüdandid, mis toetavad meie üldist tervist ja immuunsust, võideldes vabade radikaalidega – pakkudes kaitset tervisehäireid soodustavate oksüdatiivsete kahjustuste vastu,” selgitab Järva.

Olenevalt marja värvusest sisaldub selles erineva toime ja funktsiooniga fütotoitaineid. “Eriliselt antioksüdantiderikkad on kõik värvilised – punased, oranžid, kollased, tumelillad, sinised marjad. Seega, väga kasulik meie tervisele on süüa eri värvi marju iga päev,” julgustab Järva marjadega sõprust looma.

Samavõrd kvaliteetne “supertoit” on meie juurviljad

Lisaks marjadele paneb Järva inimestele südamele, et samavõrd oluline on tarvitada igapäevaseks toiduks köögivilju, juurvilju ning mõistlikus koguses ka puuvilju, kuna nendes kõigis sisalduvad erineva kasuliku toimega fütotoitained.

“Hea oleks jälgida, et igal toidukorral oleks meie taldrikul vikerkaarevärvides toiduained. Nii varustame end ka teiste toitainetega,” valgustab ta.

Veel on marjad (ja ka puuvilajd) Järva sõnutsi iseäranis rikkad C-vitamiini ja folaadi poolest.

“Mõlemad on väga olulised vitamiinid meie kehas, mida vajame väga paljude protsesside toimimiseks. C-vitamiin on tugev antioksüdant ning teada on ka tema immuunsust tugevdav toime. Folaati on meil vaja aga närvisüsteemi normaalseks toimimiseks,” jätkab ta.

Kord juba ülessulatatud marju ei tohi jätta kauaks õhu kätte

Nii C-vitamiin kui folaat hävivad paraku kuumtöötlemisel, aga ka õhuhapniku käes seistes. “See on põhjus, miks on talvel väga hea tarvitada just sügavkülmutatud eestimaiseid marju, kuna neid saab otse sügavkülmast smuuti sisse või pudru peale panna,” kõneleb ta.

Siinkohal peab aga kindlasti meeles pidama, et kui kord juba ülessulatatud marjad jäävad kauaks õhu kätte seisma, kaob neist väga suur osa C-vitamiini ja folaati.

Maasikad, vaarikad, mustikad, sõstrad ja tikrid on vägagi kiudaineterikkad 

Kiudaineterikkus toetab südame tervist, aitab hoida veresuhkrut tasakaalus ning korrastada seedimist. “Ka on kiudained toiduks headele bakteritele meie soolestikus,” lisab Järva.

Mustikad koos jõhvikatega aitavad kaitsta kuseteid infektsioonide eest, punased kirsid aitavad võidelda podagra vastu ning ajalooliselt on teada, et mustikate söömine parandab nägemist.

Et toime tervisele oleks tuntav,  tuleb marju süüa rohkesti, pikemat aega ja igapäevaselt

Järva on ise suur marjasõber ning kinnitab, et marjadest saab valmistada kõiksugu maitsvaid roogasid. “Väga hästi sobivad külmutatud marjad talvel smuutide sisse, annavad hea jäise meki. Ka sobivad need hästi otse, ilma sulatamata, panna ka koogi sisse,” kinnitab ta.

Eriliselt head on Järva hinnangul kõik magustoidud, mida saab marjadega täiustada. “Näiteks avokaado-banaani-vaarikakreem. Marju võib lisada ka salatitesse, täiustamaks maitset ja kaunistamaks salati välimust. Väga maitsev on maasikas ja mustikas puuviljasalati sees,” märgib Järva.

Sama hästi sobib maasikas Järva sõnul kokku ka erinevate juustudega ning huvitava valikuna soovitab ta näiteks toorsalatit spinatist, kurgist, paprikast ning (kultuur)mustikatest, mille kasteks võib kasutada balsamiäädikat. “Maasikas sobib imehästi sellesse kooslusesse!” lausub ta rõõmsa veendumusega.

Et saada kätte tõepoolest kõik kasulik, mida marjad meile pakuvad, tuleks Järva sõnul süüa igapäevaselt vähemalt 200g erinevat värvi marju – mustikaid, maasikaid, vaarikad, jõhvikaid, pohli, murakaid, põldmarju, sõstraid, tikreid ning astelpajumarju. “Julgustan katsetama – proovige seda teha mõned kuud igapäevaselt ja süsteemselt, ja te märkate kindlasti vahet enesetundes ja energias!” julgustab Järva.