Vaade kodurestoran MerMer'i suvemajale.
Foto: Kodurestoran MerMer erakogu

Kodurestoran MerMer tähistab kümnendat sünnipäeva

Unistustega, eriti just selliste suurematega, olevat selline lugu, et neil on kombeks täide minna. Igatahes läks just nõnda Merriti ja Jaani unistusega päris oma restoranist.

Tegelikult mängis Merrit Kiho koos abikaasa Jaaniga  mõttega teha oma restoran juba mõnekümne aasta eest, kui perekond elas veel Tartus.

“Aga küllap polnud toona igatsus oma unistus – päris oma restoran – päriselt elluviimiseks toona veel piisavalt suur. “Või  siis polnud ajastus õige, või  polnud me ise selleks sel hetkel tegelikult veel valmis,” arutleb Merrit ajas tagasi vaadates.

Seega jäi kõik pikalt unistuste ja fantaasialennu tasemele kuniks jõudis kätte aeg leida endale tõeline kodu. Kodu tuulisele Juminda poolsaarele, Kolga-Aabla külla.

Kodu oli perenaise sõnul esialgu küll vaid hektarijagu padrikut, mis aga paari aasta jooksul vormus kauniks pargiks, selle merepoolsele äärele püstitatigi oma unistuste maja.

“Olles eelnevalt päris palju vahemeremaades seigelnud ja sealsete pisirestoranide hubasust nautinud, leidsime ühel hetkel, kui maja valmis, et kõike seda ilu, mida omame, oleks patt vaid endale hoida,” jätkab Merrit. 

Nii sündiski kümme aastat tagasi, 2. aprillil, otsus luua oma koju täitsa omamoodi kodurestoran. “Lasime oma fantaasial pisut lennata ning varasemast ajast tuttava ehitaja abil valmis kodu kõrvale ka pisuke suvemaja,” jutustab perenaine, kelle sõnul ei julenud nad alul teab-mis suurelt unistada.

Vaade kodurestoran MerMer suvemajale

“Ootsime vaid, et ehk suviti mõned hää toidu armastajad meid üles leiavad,” sõnab naiseliku ning päikeselise olemisega Merrit.

Ajaga kõik kasvas kogu see ettevõtmine tema sõnul pisut üle pea. “Äkki tahtsid kõik meie juurde tulla, sööma. Suve lõpul päriti nõutult, et kuhu me siis talvel saame tulla, kui paadikuurile sarnanevas kütteta suvemajas puhub tuul ja lumi õue katab,” räägib ta tagantjärele muiates.

Konjaki ja kadakamarjaga kraavitatud hirve sisefilee. Ikka MerMer-is.

Ent kui juba sõrm antud, ei jäänud muud üle kui ka käest loobuda. “Üpris mitte-eestlaslikult avasime omaenda pärismaja ja omaenda elutoa hea toidu armastajatele,” jätkab ta.

Tänaseks on restorani loomise hetkest möödunud just niipalju aega, et perenaine Merrit on valmis vaatama ajas tagasi. “Seda siis elulise sammu koha pealt hindavalt, kas toona tehtud samm ikka õige oli.”

Vaade kodurestoranile MerMer linnulennult.

“Ega siin rohkem kui ühte vastust polegi, sest luues eluviisi, kus su töö on nauding ja nauding on töö, oleme saavutanud just täpselt selle, mida unistasime ja pisut pealegi veel,” lausub naine viisil, mis ei jäta võimalust öeldus kahelda.

Kümme head põhjust, miks teha kodurestorani

  1. Sa ei pea kodunt lahkuma, et endale leiba teenida
  2. Sa teed kõike täpselt nii, kuidas ise soovid
  3. Sa kohtud maailmaga ilma pikkadele reisidele sõitmiseta
  4. Sa saad kogu aja olla oma kõige kallimatega koos ja ei pöördugi nendega tülli, no kui, siis ainult vahetevahel
  5. Sa saad vabal ajal kirjutada, jalutada, lihtsalt päiksest nautida
  6. Sa ei pea tööle minemiseks ja sealt tulemiseks pea sama palju aega raiskama ummikutes kui tööl olemiseks
  7. Sa saad katsetada igasugu põnevaid retsepte ja nendest valminud toidud esiti ka oma perega ära proovida
  8. Sa ei pea kellelegi muule kui iseendale aru andma, mida sa teed
  9. Sa kohtud niivõrd paljude toiduarmastajatest põnevate inimestega, et võiksid neist suisa raamatu kirjutada
  10. Sa tegelikult kirjutadki kõigest sellest raamatu, mille tegelikult kirjutab hoopiski pere parim liige ameeriklasest buldog Hummer

“Aga nüüd küsite kindlasti, kus on tõrvatilgad selles meepotis,” teeb Merrit jutuajamises ootamatu pöörde.

Merriti mandlikook põldmarjadega.

“Pean teid kurvastama, sest tõrvatilku peaaegu et ei olegi,” naerab ta. “Kui ongi, siis pigem ehk ainult see, et peale tormilist suve, sügist ja jõuluaega muutub talv nii masendavaks, et enamus eestlasi kisub karvamütsi kõrvuni pähe ja keeldub enne märtsi aprilli vabatahtlikult kodunt lahkuma,” kostab ta. 

Aga teisalt on see Merriti sõnul just see aeg, kus saab rohkem uutele toidukatsetustele pühenduda ja lihtsalt raamat käes tugitoolis elu nautida. “Või siis neile armsatele sõpradele,  kellele tipphooajal aega napib, mõnusaid õhtuid meie juures kinkida.”