Vana versus uus. Nüüd, kui on soetatud suuremad mahutid, saab keskenduda rohkem ka tootearendusele ja uusi õllesid rohkem turule lasta.
Foto: Kohatu Pruulikoja perenaine Kairi Kõrkjas

Kohatu Pruuliokoja juht Veiko Kõrkjas: Craft-beer’i fänn on armutu – kaks korda ühte õlut ei osta

Kohatu Pruulikoda Harjumaa metsade vahel on pereettevõte, mis toodab käsitööõllesid peamiselt väliüritustel müümiseks. Kohatu Pruulikoja soov on meelitada käsitööõllede juurde neidki, keda sedatüüpi joogipoolis esimese hooga ei vaimusta.

Lugu on valminud koostöös Saue Vallavalitsusega. 

„Ametlikult on meie ettevõte õlut tootnud kaks aastat, aga õllepruulimise pisiku sain endale ca 5-6 aastat tagasi. Kõik algas „konservõlledest“, aga peale kolmanda konservi avamist sain aru, et see pole ikka minu jaoks. Segas, et ma ei saanud suurt midagi õlle valmumistamise juures muuta,” alustab Kohatu  Pruulikoja asutaja, ettevõtja Veiko Kõrkjas.

Mõne aja pärast hakkas mees vaikselt linnaste ja humala poole vaatama. “Kõik see algas Keilas, ühes puukuuris. Tänaseks on meil 8-9 erinevat õlut kohe laos olemas, kokku oleme tootnud 13 erinevat õlut,“ jätkab Kõrkjas.

Kõrkjase sõnul on tegemist pereettevõttega, koos abikaasaga tehakse kõike. Pruulimine ja turustamine ning kogu tehniline töö on meespoole vastutusala, villimine ja pakendamine jääb abikaasa teha. Väliüritustel käiakse kahekesi müümas.

Craft-beer’i fänn on armutu, aga Kohatu sihib ka laiemat publikut

Küsimusele, kes on Kohatu Pruulikoja peamine sihtgrupp ja kui raske on praeguses väga kirjus käsitööõllede kategoorias läbi lüüa, vastab Kõrkjas, et eks iga tootja peab leidma oma publiku.

Craft-beer’i fänn on armutu, üldiselt ta kaks korda ühte õlut ei osta. Seega on võimalus teha palju erinevaid õllesid või suunata oma õlu ka nendeni, kes pole nii väga käsitööõlle inimesed. Meie oleme proovinud luua õllesid, millega tuua käsitööõllede maailma ka neid inimesi, kelle esimene mõte on, et need käsitööõlled on ju nii mõrud.“

Foto: Kohatu Pruulikoda                                                                          Väikepruulijate festival aastal 2019. Sel aastal väliüritustele kahjuks ei saa.

Laatadel ja väliüritustel ongi Kõrkjase sõnul Kohatu Pruulikoja kõige suuremad hitid pilsner ja dunkel bock. “Alguses on inimesel ainult kaks valikut, kas hele või tume. Peale esimese õlle proovimist tullakse tihti tagasi juba kogu valikuga tutvuma,” märgib Kõrkjas.

Tootekontseptsiooni ja tootearengu suundade kohta ütleb mees, et eks tuleb natuke jälgida trende: kui on IPA-de aeg, siis peab ise ka sellele keskenduma, aga hapud õlled tema sõnul Kohatus veel õnnestunud pole.

Lisaks proovib Kohatu Pruulikoda hoida valikus ka lihtsamaid õllesid. Nüüd, kui on soetatud suuremad mahutid, saab keskenduda rohkem ka tootearendusele ja uusi õllesid rohkem turule lasta, selgitab Kõrkjas.

Panus sai tehtud kuumale suvele, aga väliüritusi vähemalt esialgu ei toimu

Millised olid Kohatu Pruulikoja kriisieelsed laienemisplaanid ja mida on pidanud ümber mõtlema?

„Vahetult enne kriisi soetasime omale 600 liitri suuruse pruulisüsteemi. Kõik panused said kuumale suvele seatud. Eks nüüd paistab, mis see suvi toob. Igatahes väliüritusi vähemalt suve esimeses pooles ei toimu,“ nendib Kõrkjas.

„Oleme oma turu suuresti üles seadnud väliüritustele. Sel aastal tuleb hakata oma kontseptsiooni ümber tegema. Eeldatavasti meid sel aastal laatadel ei näe,” lausub ta.

Kohatu Pruulikoja väiksus laseb ettevõtte juhil ka paindlikult vastu tulla ärikliendi kingituste soovidele. “Suudame väikestes partiides toota erineva disainiga õllepudeleid ja -purke.”

Väljapoole Eestit ei ole Kohatu õlled Kõrkjase sõnul veel jõudnud, aga Kõrkjase sõnul mõtted idanevat.

Foto: Veiko Kõrkjas

Foto: Kairi Kõrkjas                                                                                                  Uute seadmete kolimiseks oli vaja eest ära võtta koguni aken, survemahutit sisse tõstma tuldi appi koguni naabertaludest.

Kriisiaegse e-müügi kohta ütleb Veiko, et Facebooki kaudu sai natuke reklaami tehtud ja mõned tellimused täidetud, aga oma e-poe loomiseni pole veel jõutud.

Tootmine toimub Harjumaal, eesmärgiks 200 hektoliitrit aastas

Kohatu Pruulikoja tootmine asub Harjumaa metsade vahel Kohatu külas, oma talu hoovil.

„Eelmisel aastal tootsime ca 50 hektoliitrit õlut. Uued seadmed said ka selleks soetatud, et mahtu kasvatada. Paari aastaga sooviks jõuda 200 hektoliitri peale,“ räägib Kõrkjas.

Väiksemat sorti saavutuseks möödunud aastal võiks ettevõtja sõnul lugeda oma esimese purgiõlle turule toomist.

Tootmismaht kriisi tõttu eelmise aasta tasemeni ei küüni

Kui suur suur on praeguse kriisi vahetu tagasilöök Kohatu Pruulikoja jaoks?

„Et tegemist on siiski hobiga, siis meid see nii väga ei mõjutanud, pigem andis e-tellimuste näol käivet juurde. Küll aga, kui olukord jääb endiseks ja väliüritusi ei toimu, ei küüni meie tootmismaht kindlasti eelmise aasta tasemele,“ tunnistab Kõrkjas. „Kohustustega panga ees püüame hakkama saada aga ka langenud käibe puhul.“

Foto: Kairi Kõrkjas                                                                                                      Ka sildistamine käib käsitsi. Võiks isegi öelda, et algusest lõpuni käsitöö!

Selle kohta, mida on kriisi tõttu ette võetud, ütleb Kõrkjas, et hetkel ollakse lihtsalt tootmist natuke tagasi hoidnud ning keskendunud ruumide laiendamisele ja remondile.

Kaupa viib Kõrkjas endiselt ise kohale, kuhu vähegi võimalik. Lõuna-Eestisse saadetakse õlut kulleriga või pakiautomaadi kaudu.

Kohatu Pruulikoda kuulub Väikepruulijate Liitu

Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga jätkata ning arendada Eesti õlle-, veini- ja siidripruulimise kultuuri ja traditsioone, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: 
 
Võitlus alkoholi liigtarbimise vastu läbi tarbimiskultuuri tõstmise • Eesti väikepruulijate toodangu tutvustamine ja propageerimine • Eesti väikepruulijate õiguste ja huvide esindamine ning muud seotud tegevused
 

Foto: Kohatu Pruulikoda                                                                                      Vana versus uus

 
• Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine kohalike omavalitsuste, juriidiliste- ja füüsiliste isikutega nii kodu- ning välismaal, sidemete arendamine ja koostöö korraldamine teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega Eestis ja teistes riikides
 
• Tegevuse eesmärkidega seonduv info-, reklaami-ja konsultatsioonialane tegevus ning kursuste korraldamine EVPL koondab enamikku Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest.
 
Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eestis tegutsevad või tegevust planeerivad juriidilisest isikust väikepruulijad, kelle toodangumaht ei ületa 5 000 000 (viis miljonit) liitrit aastas, kes on iseseisvad ja ei ole omandisuhte kaudu seotud suurtootjaga ning kes kasutavad tootmises Eesti Väikepruulijate Liidu Heas Tavas kirjeldatud meetodeid.

EVPL missiooniks on liikmete huvide esindamine ning Eesti alkoholikultuuri arendamine läbi kõrgekvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbijate harimise.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga