AS HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere
Foto: Marek Metsla

Kuidas elad, Eesti lihatööstus?

Viimastel kuudel on lihahinnad poelettidel tublisti ülespoole liikunud. Mis on tegelikud hinnatõusu tagamaad, kuidas käib lihatööstuse käsi laiemalt ning millised on trendid tarbijakäitumises?

AS HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere toob lihahindade tõusu olulisema põhjusena välja asjaolu, et Hiinas on sealiha omavarustatus märgatavalt langenud  seoses sigade Aafrika katkuga.

“Seetõttu on suurenenud ka vajadus mujalt maailmast, sh EL-st täiendavalt sealiha importida. Ning nagu turumajanduses ikka, opereerib ka lihatööstus  turuhindade baasil, st tooraine hindade tõusu peab kompenseerima müügihindade tõstmisega,” põhjendab Mere.

Uus ja modernne praetoodete osakond Rakvere lihatööstuses.

Ta jätkab, et maailma lihabilanssi môjutab väga palju Hiina sealihaturul toimuv, sest sealne elanikkond toodab ja tarbib pea poole kogu maailma sealihatoodangust.

“Seakatku laastamistöö tulemusena on vähenenud nende emisekari, mistõttu sealihatootmise taastamine ei toimu kiirelt, isegi kui valitsus on jätkusuutlikkuse tagamiseks täiendavaid toetusmeetmeid rakendanud. Ennustame kõrgema hinnataseme säilimist nii kuue kuu kui koguni paari aasta perspektiivis,” räägib Mere.

Kui aastat 2019 vaadata, on HKScan Estonial Mere hinnangul läinud hästi.

“Tõsi, õnnestumisi on olnud mitmeid. Suve hakul avasime Rakveres pidulikult Rakvere lihatööstuse juurdeehituse – valmis uus ja modernne praetoodete osakond, mis on varustatud Baltikumis unikaalse ja kaasaegse tehnoloogiaga,” sõnab Mere.

Viimase kuue kuu olulisemate märksõnadena HKScan Estonias toob Mere välja tooteportfelli arendamise, sh uued tooted, optimaalse sortimendilaiuse, hinnastamise, kasvu tagamise ning juba mainitud tootmise efektiivsuse tõstmise.

Toiduainetööstuse tänavune suurim investeering

Ta lisab, et tegemist on seni teadaolevalt selle aasta suurima investeeringuga Eesti toiduainetööstuste seas.

Tallegg värske kanaliha pakend, millel on märge, et tegemist on ilma antibiootikumideta toodetud kanalihaga.

“Kaheksa miljoni euro suurune investeering annab meile Rakvere lihatööstuses võimekuse toota efektiivsemalt, keskkonnasäästlikumalt ja tuua turule täiesti uusi tooteid senisest innovaatiliste pakendilahendustega,” jätkab Mere.

Ka võimaldab Rakverre tehtud investeering Mere sõnul  säästa aastas energiakuludelt viis protsenti ning elektri asemel võetakse kasutusele gaas, mis tagab oluliselt väiksema süsihappegaasi eraldumise keskkonda.

“Head meelt teevad ka arengud ekspordi suunal, kus töötati seni selle nimel, et suurendada müügimahte Baltikumist väljapoole,” näeb Mere põhjust rahul olla.

“Lisaks oleme parandanud tootmisnäitajaid ja kvaliteeti nii sea- kui kanakasvatuses,” märgib ta.

Tänavu mai lõpus tunnustas Veterinaar- ja Toiduamet  ettevõtte linnukasvatust ilma antibiootikumideta kasvatatud kanade süsteemi loomise eest.

“Sellest tulenevalt lisasime Talleggi värske kanaliha pakenditele vastava märke „Antibiootikumideta kasvatatud“. See tähendab, et Eesti ainsa kodumaise linnulihatootjana astume me Talleggis sammu seadustest edasi ning anname tarbijatele lisagarantii, et nende ostetud konkreetne kanalihatükk pärineb kanalt, keda ei ole tema eluea jooksul kordagi ravitud antibiootikumidega,” selgitab Mere.

Ta avaldab lootust, et jätkub tarbijate soosing kodumaise toidukraami suhtes.

“Nagu me kõik teame, on turukaubanduses viimasel ajal ette tulnud mitmeid toote päritoluga tarbijate petmise juhtumeid. Eks inimesed peaksid endale teadvustama, et mida rohkem tarbida kodumaist kaupa, seda enam kindlustame oma põllumajanduse ja tööstuste, kuid ka töökohtade säilimise,” räägib ta.

Üldine tarbimistrend mugavustoodete suunas

Üldine trend on Mere hinnangul aga jätkuvalt mugavustoodete suunas. “Siia alla saame lugeda näiteks valmistoidud, viilutatud, eelküpsetatud, poolvalmis lihatooted jms,” jätkab ta.

Mere ütleb, et kvaliteet ja hea maitse on jätkuvalt tarbijate poolt hinnatud. “Hinnatundlike tarbijate segmendi suurus sõltub aga alati majanduse üldisest käekäigust,” lisab ta.

Pidulik moment Rakvere LK uue küpsetusliini avamiselt.

Üllatusi turuolukorras Mere praegu ei näe. “Lihaturg on suhteliselt konservatiivne nii oma tarbimiskäitumise kui turuosade suhtes. Seakatku kiire levik nii Euroopas kui Aasias on olnud suurim turuosaliste mõjutaja,” lisab ta.

Maksupoliitika peaks tootja konkurentsivõimet toetama

Meie maksupoliitika ja seadusandlus peab olema selline, mis toetab Eesti konkurentsivõimet.

“Me ei tohiks nii uute maksude kui ülereguleerimisega põllumajandust ega tööstust välja suretada, pigem vastupidi. Kui näiteks tööjõupuudus on kasvu pidurdav faktor, siis tuleks aktiivselt lahendustega tegeleda, mitte sisutühje võõrtööjõuvastaseid loosungeid välja käia,” leiab Mere.

Mis puutub praegu mitmes kontekstis aktuaalset toodete märgistuse teemat, tuleks Mere sõnul suures pildis olemasolevat märgistust võimalikult vähe muuta, sest tarbijate teadvustamine märkide sisust võtab aastaid ja selleks kulub raha.

Rakvere üks uudistooteid – toorjuustu-peeditäidisega lihataskud.

“Märkide arv olgu pigem väike kui suur, pakendid on nagunii kohustuslikku teksti täis. Eesti lipu märk näitab, et toode on toodetud Eestis ja see ongi peamine. Kui meil pole kodumaist toiduainetetööstust, siis poleks meil vaja ka kodumaist toorainet,” lausub ta.

Eesti tööstused eelistavadki Merele teadaolevalt alati kodumaist tooret, aga kui vajalikku mahtu (ja ka kvaliteeti) pole, siis pole valikut ja tuleb tooraine piiri tagant tuua.

Suured ja väikesed ei tohiks kuidagi vastanduda

Aegajalt on siin-seal tajutav hoiak, mille kohaselt on suurtootjate võimalused tänu parematele turundusvõimalustele märgatavalt suuremad kui väikestel tegijatel ja see loovat teatava tunnetusliku ebavõrdsuse.

Mere ütleb, et igal turul on suuri ja väikesi tegijaid ning nii on see alati olnud.

“Pigem peaks otsima vastastikku kasulikke koostöövariante, kui kaikaid kodaratesse loopima. Kui tahame kasvada, ja see on tegelikult ainuvõimalik tee efektiivsuse tõusuks, siis on eksport meile kõigile peamine väljund,” ütleb Mere.

AS Rannarootsi Lihatööstuse turundusjuht Ivo Vinogradov ütleb, et lihahinna tõus algas tõtt-öelda juba kevade lõpul. “Tõepoolest, Hiina, kes tarbib 50% kogu maailma sealihast, mõjutab hindu kogu maailmas,” kinnitab ta.

Kevadel hakkasid lihahinnad ikka märkimisväärselt tõusma. “Keskmiselt ca 30-40%. Hinnatõus lõpptarbijale on seetõttu paraku vältimatu. Samas nii suurt hinnatõusu tarbijale, nagu see toimus maailmaturul, enamus tootjaid lubada ei saa. See mõjutaks liigselt lõpptarbija ostuotsuseid ja sealiha tarbimist tervikuna,” kommenteerib Vinogradov.

Seetõttu kohaldab Rannarootsi oma hindu lõpptarbijale Vinogradovi sõnul suuremalt jaolt ettevõtte siseressursside arvelt.

“Orienteeruvalt võivad lihatoodete hinnad lõpptarbijale poelettidel kallineda sügise alguseks 10-20%, kuid ilmselt ei üle selle,” räägib ta.

Lähima poole aasta perspektiivis jäävad hinnad Vinogradovi sõnul ilmselt samale tasemele või on kerges kasvus, kuid pikemas perspektiivis on seda tema sõnutsi raske ennustada.

Rannarootsi Lihatööstuse üks uudistooteid, granaatõuna šašlõkk.

“See kõik võib sõltuda ka näiteks sellest, et kuskil avastatakse jälle uus seakatku epideemia-piirkond ning kindlasti mõjutab see jällegi nõudluse/hinna suhet,” põhjendab ta.

Vinogradov lisab, et lisaks segab pilti ja teeb turud ärevaks USA ja Hiina vaheline kaubandussõda.

Vinogradov jätkab, et Rannarootsi Lihatööstusel läheb hoolimata tooraine hinnatõsusust hästi.

“Sellel suvel tõime turule juurde meie möödunud aastal alustatud Musta Mere Maitsete sarja kolm uut toodet, mis on tarbijate poolt väga hea vastukaja saanud. Lisaks on väga edukas EHE sari, mis on tavapärastest toodetest suurema lihasisaldusega,” jätkab Vinogradov.

Ainsa murekohana toob Vinogradov välja juba mainitud, “selle suve märksõna”, Hiinat jm Aasiat laastava seakatku, mis on mõjutanud tooraine hindu.

Rannarootsi: muudatusi lihatarbimises ei ole näha

Vinogradov ütleb, et kui vaadata jooksvat, 2019ndat aastat, siis ei saaks kuidagi öelda, et liha kokku vähem süüakse.

“Pigem võivad toimuda mõningad ümberjaotumised erinevate lihaliikide ja kala vahel,” lausub ta.

Liiga palju märke ajab tarbija segadusse

Ka Vinogradov on seda meelt, et toidupakenditel kasutatavaid märke võiks pigem vähem olla.

“Meie kasutame oma toodetel Eesti lipu märki, mis näitab seda et toode on Eestis toodetud ning seda Eesti töökäte poolt,” kõneleb ta.

Liiga palju erinevaid märke pakendil ajab tarbija lihtsalt segadusse.

Vinogradov tõdeb, et lihasektoris on väga tugev konkurents.

“Seda on näha ka poelettidel. Kindlasti on väiksematel mõnevõrra raskem, kuid samas saavad nad oma protsesse paindlikumalt muuta kui suurtootjad seda teha saavad või jõuavad,” arutleb ta.

Lähema poole aasta perspektiiv ja plaan on  Rannarootsi Lihatööstusel Vinogradovi sõnul lihtne. “Plaanime edaspidigi Eesti tarbijaid omatoodanguga üllatada ning rõõmustada!” lubab ta.

Rannarootsi Lihatööstuse AS on 1994. aastal loodud 100% Eesti kapitalil (ettevõte kuulub MAAG gruppi) põhinev ettevõtte.

Ettevõttes töötab ca 190 inimest ja selle tehased asuvad Läänemaal ning Virumaal. Rannarootsi Läänemaa tehas on maakonna suurimaid tööandjaid. 

Kommentaar:

Sirje Potisepp, Toiduliit:

Tegutseme globaalses maailmas ja kõik, mis toimub kaugemal, mõjutab ka meid. Toidutootjad on aina suurema surve all – ühelt poolt suureneb tarbijate hinnatundlikkus, teisalt tiheneb konkurents ja teiste kõrval silma paista on üha keerulisem.

Eesti toidutootjad on lihasektoris toimuvaga kohanemisel olnud siiski väga tublid – tehtud on suuri investeeringuid, väljatöötatud uusi tooteid ja tarbija tervisest lähtuvaid viise lihatootmiseks.

Lihasektoris on ülisuur konkurents ning edukad on need, kes suudavad pakkuda uusi maitseelamusi, kuid tagada ka toodete kõrge kvaliteedi ja taskukohased hinnad.

Eestlased armastavad endiselt liha süüa ning õnneks on meil palju edukaid ettevõtteid, kes seda siin ka toodavad.

Eesti tarbija võib kohaliku tootevalikuga igati rahul olla – nii muljetavaldavat lihatoodete valikut ei ole ka pidevalt eeskujuks seatud Skandinaavia riikides.

Eestis toodetud toitu eelistades toetame nii kodumaist toidutööstust, aga ka tooraine kasvatajaid, sest üht teiseta ei oleks.

Muidugi, kui on võimalik kasutada kodumaist toorainet. Praegu ei ole paraku kõigis lihakategooriates kohalikku toorainet piisavalt saadaval ja nii on hea meel tõdeda, et sigade arv, mis oli mitu aastat seoses aafrika seakatkuga languses, on tõusule pööranud, jõudnud 2016. aasta alguse tasemele ja tagab meile taas suurema omavarustatuse.

Kohalikele tootjatele/töötlejatele teeb muret tootmissisendite hinnatõus (söödavili, palgad, energia jne.) ja meie kõrged kulutasemed.

Toitumise põhitõdede poolelt võin välja tuua, et igal toidu(grupi)l on oma plussid ja miinused, mistõttu on mitmekesise toitumine väga oluline.

See, et liha ei sisalda samas koguses ja vahekorras toitaineid nagu näiteks köögiviljad, ei tähenda, et tegu oleks ebatervisliku toiduga, kuid mõõdukust on vajalik jälgida.

Lihas on organismile, eriti kasvavale organismile, palju vajalikku ja kasulikku.

Sobiva maitse ja suure valiku kõrval ei tohi aga unustada, et tooraine ja sellest valmistatud toote kvaliteedis ei saa teha kompromissi – need peavad olema autentsed ja inimese tervisele ohutud.

Eesti toidu kvaliteet on kõrge ning see aitab meil ka globaalsel turul silma paista ja edukas olla. Aga me peame omalt poolt jätkuvalt pingutama, et see nii jääks ning üksikud toidupettustega tegelejad ei suudaks põhjustada pikaajalist mainekahju.

Koostöö, üksteisest lugupidamine ja usaldusväärsus on see, mis aitab meil olla tugevad ja teiste riikide tootjatega võrdväärselt konkureerida nii koduturul kui ka kaugemal.