Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi Eestisse 1,55 miljardi euro eest, aastatagusega võrreldes kasvas impordi väärtus 0,4%.
Foto: Igor Ovsyannykov / Pixabay

Kuidas käis mullu kodumaise toidutööstuse käsi?

Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Värskest Maablogist loeme, et Eestimaalane armastab kodumaist toitu — maitsekat, värsket ja kvaliteetset.

Eesti Konjunktuuriinstituudi 2018. aastal korraldatud uuringu kohaselt eelistab kolmveerand Eesti tarbijaist sisseoste tehes kodumaist kaupa.

Suurim mullune eksportija oli piimatööstus.

“See trend peegeldab tarbijate usaldust Eesti toidutootjate vastu. Toiduainetööstus on pikaajaliste traditsioonidega tööstusharu, mis annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ning pakub tööd 3% kõikidest hõivatutest,” kommenteerib Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Põllumajandus, kalandus ja toidutööstus — just nendest valdkondadest tuleb toit meie lauale

Veel eelmise sajandi alguses elatuti rannakülades põhiliselt kalapüügist. Ajad on muutunud ja kalureid, kelle sissetulekutest suurem osa moodustab kalapüük, on Mägeri sõnul jäänud tunduvalt vähemaks.

“Nii põllumajandus, kalandus, toidutootmine kui ka toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Just põllumajandus- ja kalandussektor koostöös toidutööstusega katavad meie igapäevase toidulaua,” lausub ta.

Lisaks on neil sektoritel oluline roll ka Eesti majanduses, sest nad annavad ~5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab ~6% hõivatutest.

Kolmandik toodangust ekspordiks

Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ~1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik (~530 miljonit eurot) eksporditi.

Kogu toiduainetööstuse jaoks oli 2018. aasta siiski majanduslikult tagasihoidlik — kulud kasvasid oluliselt kiiremini kui müügitulu, kogukasum vähenes peaaegu kolmandiku võrra ning vähenes ka ettevõtete efektiivsus.

“Eestil on igati head eeldused toidukaupade ekspordiks – meil on pikaajalised traditsioonid ja oskused, kaasaegne tehnoloogia ning ökoloogiliselt puhas tooraine,” räägib Mäger.

Märksõna on toidu suurem väärindamine

Umbes kolmandik meie põllumajandussaadustest eksporditakse praegu väärindamata kujul, kuid eksporditulu kasvatamiseks tuleks välja viia rohkem just lisandväärtusega tooteid.

Eesti on nelja aasta jooksul allkirjastanud Hiinaga neli protokolli: kilu-räim, piimatooted, linnuliha ja nüüd ka lõhelised.

“Kuna meie siseturg on piiratud, sõltub meie toiduainetööstuse areng paljuski ekspordist,” jätkab Mäger.

Riiklikul tasemel on viimastel aastatel Eestile avanenud mitmeid suuri turge erinevate toiduainete ekspordiks ning Eesti toidukaupu on eksporditud enam kui 100 erinevale sihtturule, ent peamiselt on eksport suunatud siiski EL-i siseturule.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukauba olulisemad sihtriigid olid 2018. aastal Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Eestist eksporditi 2018. aastal 1,15 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi ja toidutööstuste tooteid.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 869,3 miljoni euroni.

Eestil on igati head eeldused toidukaupade ekspordiks – meil on pikaajalised traditsioonid ja oskused, kaasaegne tehnoloogia ning ökoloogiliselt puhas tooraine.

Suurima panuse eksporti andis piimasektor (21%) ning endiselt oli suurima ekspordikäibega kaubaartikkel toorpiim (62,2 miljonit eurot).

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi Eestisse 1,55 miljardi euro eest, aastatagusega võrreldes kasvas impordi väärtus 0,4%.

Mäger lisab, et importkaubad pärinevad aga peamiselt lähiriikidest — Lätist, Leedust, Soomest.

Kalatööstustel on väga suur huvi oma toodete Venemaale eksportimise vastu.