Kaia ja Annika Saaremaalt on loonud innovaatilise kodumaise toote beebidele.
Foto: BabyCool erakogu

Kuidas kaks Saaremaa naist innovaatilise beebitoidu leiutasid

Külmutatud imikutoite tootva Saaremaa ettevõtte BabyCool loojad Annika ja Kaia olid kumbki tublid perenaised ning valmistasid  oma lastele nende beebieas hoolega erinevaid köögivilja-, liha- ja puuviljapüreesid. Kui korraga sai valmis suurem kogus, tundus mõistlik valmistoitu portsjonite kaupa ka külmutada. Hiljem avastas kumbki (esialgu omaette), et ehk võiks sel kaubal ka laiemalt jumet olla.

Ehemaitse.ee küsib, BabyCool-i Kaia Sink ning Annika Vestel vastavad.

Kuidas sai teie lugu alguse, kuidas omavahel kohtusite, mis olid esimesed sammud, ka esimesed tooted, millega startisite?

Meie lugu sai alguse 2017. a. kevadel, kui Kaial oli loodud firma OÜ Saaregurmee ja EASi sisse antud Arendusosaku taotlus.

Samas ta teadis, et üksi ta kõige sellega tegeleda ei jaksa ja ei jõua, aga ühtegi sobivat partnerit ka nagu silmapiiril polnud.

Ühel kokkusaamisel sai Kaia kohalikult EASi konsultandilt infot, et ta lauale on jõudnud Töötukassa kaudu sisuliselt sama äriplaan.

Konsultant vahetas kontakte ja nii üksteisega ühendust võetigi. Naiselik intuitsioon ütles mõlemale kohe, et omavahel sobitakse hästi, lisaks polnuks kuigi arukas ka konkurentideks hakata ja nii otsustatigi edasi minna sel teekonnal koos.

Edasi tehti EASi starditoetuse taotlus ja õnnestus saada Maaelu Edendamise Sihtasutusest laenu, et soetada Nasvale korralik tootmishoone. Esimesteks toodeteks olid kõrvitsa-, porgandi-, õuna- ja kartulikuubikud.

Kui kaua olete nüüdseks tegutsenud?

Erinevaid köögivilja-, liha- ja puuviljapüreesid olid mõlemad kodus ise oma lastele teinud ja külmutanud. Koos toimetamist ettevõttega alustasime 2017. a. kevadel ja tootmiseni jõudsime 2018. a. alguses.

Annika töötas varem lasteaiaõpetaja ja ujumistreenerina. Samuti on ta viis aastat elanud ja töötanud Inglismaal. Viimase pojaga lapsehoolduspuhkusel olles said sügavkülmas tema varud otsa ja nii tuli mõte, et miks poest selliseid püreekuubikuid saada ei ole.

Nii otsustaski ta et peab ikka asja ise ette võtma. Annikal on kokku kolm poega – 3a, 5a ja 10a.

Kaia töötas Tallinnas konteinervedudega tegelevas laevaliinis ekspordi osakonna juhina. Kui ta dekreeti jäi, kolis ta koos abikaasaga Saaremaale.

Esimese lapsega oma vanemate mahetalus põldude vahel jalutades tuligi idee hakata tootma kohalikku beebitoitu. Kaial on 4a poeg ja kaks tütart:  2a ja 8kuune.

Kui raske või kerge oli ettevõtlusega alustamine teie meelest? Kui peaksite alustama 0-st ja uuesti, kas valiksite sama raja? Mida teeksite teisiti?

Toiduainetööstus pole just lihtsaim valdkond, kus alustada ja meil kummalgi polnud kogemust ettevõtjana. Mõlemad olime käinud ettevõtja baaskoolitustel, seega vähemalt mingid teoreetilised teadmised olid olemas.

Kuna toode oli turul uus ja tundmatu, siis muidugi on sellise asjaga alustamine riskantne. Pead ideesse ikka väga uskuma, et reaalselt kõik oma teenitud säästud ettevõttesse paigutada.

Palju on selliseid väljakutseid tulnud, millele ei osanud üldse mõeldagi. Toiduainetööstusele on ju väga karmid nõuded Veterinaar- ja Toiduameti poolt.  Et need kõik paika saaks, veetis Annika palju tunde kohalike Saaremaa ametnikega, kes olid samas õnneks väga abivalmid.

Kui peaksite ajas tagasi minema ja uuesti valima, kas otsus selle ettevõtmise kasuks jääks samaks?

Üldiselt on see ettevõtmine nii positiivne, kõik pooled võidavad ja seepärast alustaks küll jah selle sama ettevõtmisega.

Väikestel mahetalunikel on meie näol nüüd kindel partner, kellele nad saavad oma toodangut müüa ja tootmist suurendada.

Varem elasid paljud neid üldiselt n-ö toetuste peal ja toodangut oli raske turustada. Võidavad ka kindlasti emad, kelle jaoks on oluline puhas täisväärtuslik kohalik toit, mida on mugav tarbida ning mis on aastaringselt kättesaadav.

Võidab ka keskkond kuna mahetootmine on jätkusuutlikum ja säästab loodust ning ehk toob ka mõned inimesed maale elama, kes sooviks hakata tegelema põllumajandusega.

Uuesti alustades teeks mõne asja ehk teisiti, aga iga eksimus on millekski hea, õpime nendest. Näiteks müügiga alustaks kiiremini ja agressiivsemalt.

Alustades oli aga tunne, et kõik peab müügiga alustamise ajaks olema paigas ja korralik varu tooteid laos olemas. Tegelikult aga pole nii.

Kui popid on teie tooted tänaseks nii Saaremaal kui Eestis laiemalt, mida on kliendid ja nende lapsed kostnud tagasisidena, kui suur on teie tiim?

Meie tooted on juba päris popid nii Saaremaal kui ka mandril. Tagasiside on hästi positiivne. See kohe innustab edasi tegutsema.

Üks tagasiside meile on näiteks selline: „Meie poja kiitis heaks ja muidugi maitsesin ka mina enne lapsele andmist! Igati hea kraam. Küll see eluke on ikka emmede-isside jaoks mugavaks tehtud. 😊“

Palju on kiidetud ka seda, et püree maitseb nagu kodune toit, ka ei ole tegu masstoodanguga ning loomulikult loeb kodumaine mahe tooraine. Kõigil ei ole ju oma porgandipeenart! 

Meie tiimis on praeguseks viis liiget, aga sügisest peame natuke kasvama.

Kuidas oma tooteid turundate, kas kaalute ka eksporti või koguni juba teete seda?

Turundame ise ja põhiliselt sotsiaalmeedia vahendusel. Aasta alguses liitus meie tiimiga Mari- Liis, kes hoolitseb müügi ja turunduse eest. Meid võib leida ka nii mõnegi ajakirja kaante vahelt.

Ekspordi peale mõtleme ka. Käisime uusi teadmisi sel teemal hankimas ka ExportExpressilt, mis on peaaegu üks aasta kestev seminaride kompleks.

Hetkel radaril Saksamaa ja Hiinaa turud, aga see alles veel väga värske teema.

Millised on edasisied ambitsioonid?

Mõne aasta pärast võiks Nasval olla juba palju suurem tehas, tootmine palju automaatsem ning tootlikkus suurem. Praegu tegeleme pidevalt sellega, et need eesmärgid saaksid saavutatud.

Milline on teie “leivanumber” praeguseks, olemasolevast tootevalikust?

Veiselihapüree kuubikud ja kõrvitsapüree kuubikud.

Kogu teie tooraine tuleb kuulu järgi Saaremaalt. Kas sellest printsiibist kinnipidamine on kohati osutunud ka keerukaks, ehk siis kas on avanenud ehk soodsamaid alternatiive mandri talunikelt?

Nii palju kui vähegi saame, võtame tooraine Saaremaalt. 90% toorainest on pärit Saaremaalt. Kahjuks kõike ei olegi võimalik siit saada ja seega vajadusel oleme ka mandrilt võtnud.

Köögivili sõltub väga aastast ja nii võib olla, et mõni asi on lihtsalt Saaremaal näiteks põua tõttu ära kuivanud, aga mandril see-eest ilusti kasvanud.

Mullu polnud näiteks pastinaaki üldse saada, ka mandril mitte. Tootsimegi ainult paarkümmend kilo ja kõik. Kindel on see, et kogu meie toodangu tooraine on ja jääb kodumaiseks.

Milline on teie kummagi varasem taust, “enne BabyCool-i”?

Kaia: Olen põline saarlane, kes läks peale keskkooli 2005. a. Tallinna geo-ökoloogiat õppima. Töötasin natuke üle seitsme aasta ülemaailmses konteinervedudega tegelevas laevaliinis ekspordiosakonna juhina ning lisaks tegin veel veel põhitöö kõrvalt geograafiaõpetaja magistri.

Selles firmas olen arvel tänaseni, aga kui dekreeti jäin, kolisime koos abikaasaga  2014. a. tagasi Saaremaale. Siin olen nüüd järjest saanud kolm last ja tegelenud oma firmaga.

Annika: Mina olen pärit Tallinna lähedalt Koselt. Olen lõpetanud rekreatsioonikorralduse eriala Tallinna Ülikoolis. Viis aastat elasin Inglismaal, kus töötasin ühes suures ehitusfirmas raamatupidamisosakonnas.

Eestisse tagasi tulles kolisin Saaremaale (Sellest on nüüdseks juba üheksa aastat) ja töötasin kuni lapsehoolduspuhkusele minekuni lasteaiaõpetajana ja  ujumistreenerina kuni lapsehoolduspuhkusele minekuni. Ja siis saigi alguse BabyCool.

Mahetoote eelduseks on teadupoolest kõikide tootmistsüklite ja toorainete “mahedus” ehk siis need on tunnustatud mahedatena. Kas teie ambitsioon on jõuda täies mahus mahetooteni?

Meil on valikus 12 toodet, millest 11 on mahedad. Ainuke mittemahe on kala. Kahjuks ei ole Eestis mitte ühtegi -mahekalakasvandust.

Kui ükspäev on olemas ka mahe-forellikasvandused, siis kindlasti hakkame ka kala mahedana tootma.

Väga sooviks veel meie lihasortimenti suurendada, aga Eestis pole kasvatajaid. Väga teretulnud oleks näiteks kana- ja küülikuliha.

Isegi kui oleks kasvatajaid, siis lihaks realiseerimine on jällegi murekoht. Nii et kui keegi soovib sellise ettevõttega alustada, siis oleme kohe klient.

Liha puhul on eriti suur vahe, kas see on mahe või mitte.

Soovime oma tegevusega turundada üldiselt ka nii Saaremaa kui ka Eesti ökoloogiliselt puhta looduse kuvandit. Ideaalis kuulutaks välja kunagi Saaremaa 100% maheda saarena.

Millest see sõltub ja millised on suuremad takistused sellel teel?

Esialgu vähene rahaline võimekus. Tahame areneda kiiremini kui rahaline seis lubab. 

Inimesed eioska meie tooteid ka poest leida – seega peame end väga nähtavaks tegema, et inimesed teaksid meid otsida.

Teie viimase aasta / poole suurimad sammud, mida ise sooviksite kommunikeerida?

Mahetootja sertifikaat, ning ka asjaolu, et pidevalt lisandub uusi poode, kes meie tooteid müüvad. On näha, et meie tooted lähevad korda ja kõnetavad inimesi, see annab jõudu ja indu edasi minna.

Eestis meil otseseid konkurente ei ole. Maailmas toodetakse samalaadseid tooteid Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrikas.