Abruka sadama Kohviku "Võta Aeg Maha" loojad ja -perenaised Katrin Moerbeek ja Eva Kips.
Foto: Andres Haava

Maailma lõpus on kohvik – Abruka sadama kohvik

Tillukesel Abruka saarel on talviti inimesi alla kümne. Suvel seevastu tublisti üle kümne. Ehemaitse.ee tegi juttu kahe hakkaja noore naisega, kes Abruka sadamas “suiti” kohvikut peavad.

Abruka sadama kohvik “Võta Aeg Maha” ootab külalisi. Just praegu, kõige ilusamal suvisel ajal. Kohvik on avatud tavaliselt umbes kella üheksast ning uksed on külastajaile valla seni kuniks kliente jätkub.

Kuid kohvik ole Abrukal sugugi mitte kogu aeg olemas olnud.

“Vajadus kohviku järele tekkis märgatavamalt 2013. aastal, kuna saarel puudus koht kus külalised saaksid sooja toitu,” alustab Abruka sadama kohviku üks loojaist, Eva Kips.

Abruka sadama kohviku “Võta Aeg Maha” siseinterjöör on just täpselt nii kirju.

Särjekotletid Abruka sadama kohvikus “Võta Aeg Maha”.

Nõnda otsustasid kaks tarmukat naist – Eva Kips ja Katrin Moerbeek asja ette võtta.

Eva on Abruka saare esimeste asukate järeltulija, seda viiendat põlve. Katrin on aga Abrukal kauaaegne suvitaja, kes algul käis enda sõnul lihtsalt Abruka-tuttavatel külas, ent aastast 2002 soetas omale saarele talukoha.

Nii Eva kui Katrin kinnitavad kui ühest suust, et kohe algusest peale seati sihiks pakkuda võimalikult palju kohalikku toodet ja kohalikust toorainest valmistatud toitu.

Abruka sadama kohviku “Võta Aeg Maha” õuel.

Kohviku rajamiseks kulunud hoovõtu periood kestis Eva Kipsi sõnul 2013. aasta algusest kuni suve alguseni.

“See aeg kulus erinevate lepingute sõlmimisele, tervisekaitse poolse tunnustamise vormistamisele ja kõigele muule taolisele,” meenutab ta.

Abruka sadama kohviku päevarutiin algab perenaiste sõnul hommikuse võrkude välja võtmisega, sellele järgneb kala puhastamine ja muud ettevalmistused.

Kui kohviku uksed suletud, tuleb vaid helistada

“Kohvik on avatud just täpselt niikaua kuni kliente jätkub ja kui juhtubki olema suletud, siis on uksel alati telefoni number – tuleb vaid helistada ja tuleme kohale,” räägib Eva naerusuiselt.

Et talvel pole kohvikupidamisel suurt mõtet, on see hooajalise ettevõtmisena avatud siiski vaid suviti.

Karulaugupesto, karulaugusool, karulauguvõi ning karulaugunaps – kõiki neid saab mekkida Abruka sadama Kohvikus “Võta Aeg Maha”.

Kaupa tellivad kohvikupidajad jooksvalt ja seda vastavalt sellele, kuidas kliente on ja toorainet kulub. “Võimalikult palju toorainet kasvatame me ise – salatid, kartulid juurviljad, marjad jne,” loetleb Katrin.

Kala püüavad kohvikupidajad ise

Kala püüavad naised ise, liha ja mune tellivad nad aga kohalikelt talupidajatelt.

Kohviku tiim koosnebki neist kahest ning kõike tehaksegi igapäevaselt koos.

Talvisel ajal elab Eva Kuressaares ja tema tegemised on seotud kodutute loomade varjupaigaga, Katrin elab aga Loo alevikus ja on Loo koolis õpetaja.

Abruka saare kohviku tipphooaeg on perenaiste sõnul alates jaanipäevast ning kestab augusti keskpaigani.

Kohviku firmaroaks on kujunenud praetud kala. “Seda olenevalt päeva saagist, vastavalt siis kas lest või ahven aga samuti ka särje ja lambaliha kotletid,” jätkab Eva.

Abruka kohviku “Võta Aeg Maha” menüü on leitav leheküljelt https://abruka-sadama-kohvik-vota-aeg-maha.business.site/

Hommikune saak Abruka sadamas.

Kes nii Abruka saart kui sealset kohvikut oma silmaga näha tahab ning kõigest meretagusest osa saada soovib, saab seda teha Saaremaalt, Roomassaare sadamast.

“Saarele käib meil liinilaev,” valgustab Eva.

Roomassaarest väljuv laev väljub Abrukale vastavalt graafikule, mis on huvilistele leitav siit: https://www.abrukainfo.eu/transport/

Veel pakuvad Abruka reise Eva sõnul ka mitmed eralaevad, kelle kodusadamaks on Kuressaare ja Roomassaare jahisadamad.

Külastajate saabumine saartele on täiesti ettearvamatu

Kui Abruka sadama kohviku perenaistele sel imekaunil suvisel ajal miski muret teeb, siis on see asjaolu, et inimeste saabumine saarele on alati täiesti ette ennustamatu.

“Kunagi ei tea, kas ette valmistused on piisavad ja toitu
jätkub või kas kliente on piisavalt, et ei peaks valmistatud toitu ära viskama – ikkagi meretagune asi ju,” räägib Eva.

Et kohvik ei vaja lisatööjõudu, pole perenaistel ka tööjõu leidmisega muret.

“Kliendid leiavad tee kohvikuni peamiselt suust-suhu liikuva reklaami abil ning see on meie hinnangul tõtt-öelda ka parim võimalik reklaam,” sõnab Katrin.

“Üritame pakkuda klientidele ehedat ja värsket saare toitu, ei kasuta poolfabrikaate, eesmärk on ökoloogiliselt puhas toit ja värsked ja puhtad maitsed,” lisab ta.

Veel müüakse Abruka saare kohvikus kohalikku käsitööd, mis on suures osas Katrini enda tehtud – vilditud kindad, kohvikannu soojendajad, pajakindad, saunamütsid.

“Aga on ka Vahase saare mehe Arvi tehtud lõikelauad, kuumaalused jne,” lisab Eva.

Abruka sadama kohviku oma ürdiaed.

Niisiis – kes Saaremaale juhtub, võtke väikese Abruka saare külastus plaani. Seda juba selle armsa kohviku pärast!

Ehemaitse.ee soovib omalt poolt kohvikupidajaile jaksu ning ilusat suve!