Kas teadsite, et limusiin on Prantsusmaal aretatud lihaveisetõug? Täiskasvand pullid kaaluvad 1 - 1,2 tonni.
Foto: Kaupo Kutsar erakogu

Mahetootmine on elamine loodusega kooskõlas

Eestimaa Lihaveis OÜ asutaja ning Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige Kaupo Kutsar ütleb, et elada ja tegutseda tuleks loodusega kooskõlas. Et me annaksime loodusele vastu samavõrd, kui temalt saame. 

Aastal 2004 otsustas mees end täies mahus põllundusega siduda – plussargumente selle sammu kasuks oli tal enam kui üks.

“Kas nüüd või mitte kunagi,” mõtelnud ta toona – ajal, mil toimus põllumaade esimene deklareerimine põllumajandustoetuste tarvis.

Kaupo Kutsar aastal 2018 Eestimaa Lihaveis OÜ mahe-talinisu põllus.

Et Kaupo elukoht oli Valgamaa põldude ja metsade vahel ning omandatud oli agronoomi erala Olustveres, näis põllumehe põli talle ainuõige valik. Tänaseks on mehel pikaajaline kogemus nii põllumajanduses laiemalt kui lihaveisekasvatuses.

“Varasemalt olin tegelenud metsandusega. Mahetootmise kasuks sai otsustatud pärast esimest aastat, seni olime n-ö tava-viljelejad,” alustab Kaupo.

“Kui olime tarnijale sügisel puhitud viljaseemne ja taimekaitse vahendite eest võlad ära maksnud, selgus, et tulime ots otsaga täpselt kokku,” meenutab ta.

“Oli selline paras keemiku tunne, nende mürgiste preparaatidega toimetades. Kemira, tolleaegne sisendite tarnija, sai oma osa, aga minule jäi ainult aastane ettevõtluskogemus,” naerab mees.

“Tõsi, tavapõllumajanduses on investeeringute vajadus mürgipritside ja ka taimekaitsevahendite hindade tõttu märgatavalt suurem,” jätkab ta.

“Kui mahedalt kasvatades tehakse umbrohutõrjet mullaharimisriistadega ja ei pea kalleid mürke tavaliselt võlgu ostma – kui ilm ja miski alt ei vea, saad suure saagi, kuid kui ilm alt veab, siis hävid ka vastavalt rohkem,” selgitab Kaupo.

Kõik head eeldused alustamiseks olid olemas

Kuna otsus oli langetatud lihaveisekasvatuse kasuks ja ostetud esimesed viis pooleverelist (ema oli piimaveis ja isa lihaveis) Herefordi vasikat, oli Kaupo sõnul mahetootmise jaoks nii vajalik sõnnik väetisena koheselt ka olemas.

Täna kasvatab Kaupo pere mahepõldudel kaera ja talinisu, mis olevat umbrohtude suhtes konkurentsivõimelisemad ja ühtlasi headeks vahekultuurideks rohumaade uuendamisel.

“Lihaveise mullikatele ostsime limusiini tõugu pulli ja oleme ka edaspidi kõik tõupullid seda, Prantsusmaal aretatud, tõugu ostnud,” jätkab Kaupo.

“Limusiini tõu juures meile meeldib nende suhteliselt kerge poegimine, ka peetakse neid üheks suuremat kasvu tõuks, mis kasvab hästi ekstensiivse rohumaaviljeluse juures.

Juhid omavahel: Eestimaa Lihaveis OÜ
juht Kaupo ja karja juht, limusiini tõugu tõupull Hercules.

Kaupo ütleb, et mida kauem on nende pere mahepõllumajandusega tegelenud, seda tähtsamaks on neile  saanud selle tootmisviisiga kaasnev keskkonnahoiu argument.

Mahepõllumajandus tähendabki Kaupo silmis ennekõike põllumehe elamist loodusega kooskõlas.

Lihaveised väärindavad looduslike püsirohumaade rohtu

“Meie lihaveised aitavad väärindada looduslike püsirohumaade rohtu inimtoiduks, aidates seejuures säilitada keskkonnasõbralikke looduskooslusi, kus lendavad liblikad ja mesilased ega pea eales kartma taimekaitsepritsi ülesõitu,” kõneleb ta pisut mõtlikuks jäädes.

Mees on seisukohal, et kodumaine põllumajandus peab tagama meie elanikkonna toiduvajaduse. “Kohaliku toidu tarvitamine on väga keskkonnasõbralik, sest toidu ja toidutooraine edasi-tagasi transpordiga ei pea asjatult keskkonda saastama.”

Euroopa Liidu üks põhialuseid on kaupade vaba liikumine, mida ei tohi ükski riik piirata. “Samas on inimestel kui tarbijail õigus ise teha oma keskkonda säästvaid valikuid. Kuid selle kõige eelduseks on selgelt arusaadav toidu tooraine päritolupõhine pakendimärgistus,” arutleb Kaupo.

Põllumehel puudub side tarbijaga selge päritolumärgistuse puudumise tõttu

“Selge päritolumärgistuse puudumise tõttu puudub käesoleval hetkel põllumehel side tarbijaga. See tähendab, et segase pakendimärgistuse tõttu ostavad inimesed poest enda arvates kodumaist toitu, mis on tegelikult importtoorainest,” lausub ta.

Meie farmerite toodangu põhiline eristumise argument on kodumaine päritolu, kuid tänane märgistus lubavat Kaupo sõnul ka importtooraine kasutamisel toodet kodumaisele päritolule viidata.

“Olen päris veendunud, et ühiskonnal on ootused suuremale keskkonnahoiule ja inimeste tervisele. Seega tunnen, et meie mahetootmise ettevõttena, oleme selgelt õigel teel,” lausub ta.

Kaupo Kutsril on ka lihatehnoloogi kutse – kutteriga viineri massi segamas.

Ettevõtte nime – Eestimaa Lihaveis OÜ – saamisega oli Kaupo sõnul selline lugu, et mees pani alul kirja kõik lihaveisekasvatusega seoses olevad positiivsed sõnad, hakkas siis seejärel enda arvates vähem sobivaid sõnu maha tõmbama.

“Järgi jäid sõnad eestimaine ja lihaveis. Mille siis kohendasin Eestimaa lihaveiseks,” kostab Kaupo.
Kuna see nimi oli äriregistris vaba, siis sai see ka nimeks võetud. “Suurejooneline nimi, kuid egas nimi arengut piirama tohi jääda, lausub ta muigamisi.