Merivälja kodukohvikute päeva ühe osaleja, Armilda kohviku ettevõtlik pererahvas.
Foto: Kairi Oja

Meriväljal avanesid läinud pühapäeval 21 kodukohviku uksed

Läinud pühapäeval peeti Tallinnas, rohelises Merivälja asumis juba neljandat korda kodukohvikute päeva. Elevust ja saginat jagus veel hiliste õhtutundideni välja.

Merivälja kodukohvikute päevade traditsioon said alguse neli aastat tagasi, mil Merivälja Aedlinna Selts Lembe Levo eestvedamisel ja algatusel selle mõttega esmakordselt välja tuli.

“Teoks sai see mõte aga ikka koostöös suure hulga ettevõtlike ning kogukonnakultuuri hindavate peredega,” räägib üritust 2016-2018 korraldanud,
Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuse liige Levo.

Tänavu oli üritusel aga hoopis uus eestvedaja – Mari Sarik.

Ühtekokku võttis Merivälja kodukohvikute päevast osa 21 kodu ja kodukohvikut ning valikut jagus sõna otseses mõttes igale maitsele.

Kõikide klintide soovid said täidetud. Ka kõige väiksemate omad. Armilda kodukohvik.

Tuldi nii sõprade kui peredega ning kohvikusse pääsesid paljud neljajalgsed sõbradki. Paljud kohtusid naabrite või laste aia- või koolikaslaste peredega ning kõik see tekitas mõnusa kogukonnatunde.

Lembe Levo usub oma südames, et kodukohvikud ongi omal kombel Eesti Nokia, kuid ettevõtmine pole korralduslikust aspektist just lihtsate killast.

“Oleme igal aastal ikka midagi teisiti teinud ja arenenud ja kasvanud, aga vabatahtlike abiliste leidmine on väga raske. Inimestel on omad elud ja toimetamised, suvel on kõik ära,” põhjendab ta.

Kaunis pühapäev ning kaunid ettekandjad. Armilda kodukohvik.

“Aga need vabatahtlikud, kes meil on
olnud, on väga-väga tublid ja tohutu kummardus nende kõigi ees! Tänavu oli neid ühtekokku 30. Tõelised Merivälja pärlid!”

Esimene kohvikutepäev 2016 sai Levo sõnul alguse aprillinaljast ja sai tehtud pigem prooviks. “Ent õnnestus ülihästi ning nõnda tekkis nõudlus järgmiste järgi,” meenutab ta.

Aastal 2017 ehk teisel aastal toodi ürituse korraldus Levo eestvedamisel Merivälja Aedlinna Seltsi alla ja
kirjutati ka vastav projekt.

“Veel aasta edasi, aastal 2018 kaasasime juba ka
Kompassi vabatahtlikud ja muutsime ürituse heategevaks,” jätkab Levo.

“Muide, suurim vabatahtlike meeskond oligi just Kompassi kogudusest ja seda juba teist aastat,” märgib Levo.

Külastajad Armilda kohviku õuel.

Tänavu tehti Levo sõnul väga palju materjale
taaskasutuse korras ja väiksema energia ja kuludega, lisandus loodust säästev aspekt.

“Tulime toime, ideaalis aga tahaks kaasata kohalikke ettevõtteid ja inimesi palju rohkem, just korralduse esimesse faasi,” arutleb Levo, kelle sõnul on projekti kirjutamisele kulunud seni tervelt üheksa kuud aastast.

“Nüüd oleme efektiivsemad, alustasime protsessiga hiljem ja ma arvan, et see jääb edaspidi kolme kuu
piiresse, sest väga palju on juba ette tehtud ja saab kenasti ära kasutada. Sujub libedamalt,” leiab ta.

Just nii kauneid postkaste leidub Merivälja asumis. Tõsi, selle majanumbriga kodu oli üks neist, kes koduõued külastajaile avas.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks Levo sõnul vaja veelgi ülesandeid jagada ja tiimi kasvatada. “Iga
abiline on kullahinnaga,” märgib ta.

Sel aastal osales Levo sõnul esmakordselt ainult üks kohvik, tavaliselt on olnud pooled uued. “Aga need, kes teevad, need juba teavad, ja neil on juba selged omad vahvad erinevad kontseptsioonid,” sõnab Levo.

Naaberkogukonna Mähe kodukohvikutepäeval, mis toimusid nädalajagu varem, Levo osaleda ei saanud.

“Kahjuks jah, osaleda ei saanud, kuid oleme nendega suhelnud. Oleme pakkunud ka ideed, et teeme kordamööda ja üle aasta, aga neil on oma kogukonna entusiasm ja huvi sedavõrd suur, et mõte pole praegu kaubaks läinud,” räägib Levo.

Möödunud aastal osales Mähe kodukohvikutepäeva korraldustiim Levo sõnul koguni Merivälja kodukohvikute koolitusel. “Aga meie lähenemised on ka pisut erinevad,” lisab Levo.

Karikakra kohviku tiim peale pikka ja ilusat päeva päevale joont alla tõmbamas.

Levo  ütleb, et oleks hea kui kodukohvikud registreeriksid end alati õigeks ajaks, sest
tegu on suve ja vabatahtlike tööga ja iga hilinemine ja muutus peale tähtaega on kolmekordne lisakoormus.

“Samuti kutsuks üles kõiki end registreerima ja mitte libakohvikuid avama, sest kui seltsil ehk turundajal
ei ole sõnumeid, siis ei tule ka külastajaid ning tulemuseks on õnnetud kohvikupidajad, ja nõnda võib kogu üritus alla käia või sootuks hääbuda,” manitseb ta.

“Kui aga on ka pisku libakohvikuid, siis langeb ürituse maine ja tase, sest libakohvikutel pole aimuigi, mis on meie sisulisemad ja sügavamad
põhimõtted ning kontsetpsioon,” tõdeb ta.

“Samuti pole nad läbinud veterniaarkoolitust
ja ka seal on omad riskid,” paneb ta inimestele südamele.

Levo usub, et selline üritus peaks olema kõigi kogukonnaliikmete ühine ettevõtmine ja üheskoos tehtud, sest koostegemise rõõm on alati see suurim. “Ja see päev on meie kõigi oma!” kinnitab ta.

Ühtekokku osales Merivälja kodukohvikute päeval 21 kohvikut.

Merivälja kodukohvikute päevast teist korda osa võtnud kodukohviku “Linnalähedal maal” perenaine Malle Jürilo kogemus möödunud aastast ütleb, et võimalikult palju tuleb teha selliseid asju, mis saab eelmisel päeval ja kohvikupäeva hommikul ette ära teha.

“Sest päev ise on nii jooksmist täis, et ise ei jõua midagi teha, peavad head abilised olema. Varusime ka ühekordseid nõusid, et neid tavalistega miksida, nii, nagu masin pesta jõuab,” räägib Jürilo.

Kodukohviku “Linnalähedal maal” perenaine Malle Jürilo koos pojaga oma koduõuel külalisi võõrustamas.

Aga läks tema sõnul ikka nii, et nõudepesija töötas usinasti ja nii suudeti kogu aja külalisi ilusatest nõudest teenindada.

“Ühekordsed biolagunevad nõud on muidugi hea alternatiiv ja hoiab kõvasti aega kokku,” märgi Jürilo.

Hommikul küpsetatud toortatraleib ürdipestoga.

Poeskäik võttis tema sõnul aga kokku kindlasti ühe korraliku tööpäeva jagu aega. “Ostsin valitud kraami valitud poodidest, kuna ei paku külalistele halvemat toitu, kui ise sööksin, mis sest, et see on kulukam,” tunnistab perenaine.

Kukk Cornelius “Linnalähedal maal” kodukohviku perepoja süles. Nii väikesed kui suured külastajad said soovi korral teha kanadele pai ning lastele olid nad tõeliseks tõmbenumbriks.

“Selle arvelt läks meil kindlasti rohkem aega ja hinnad olid võib-olla veidi kallimad. Aga usun, et meile tuligi tervise- ja toiduteadlikum kohvikuline,” hindab ta.

Kodukohviku “Linnalähedal maal” pererahva kukk Cornelius abikaasaga. Õigemini, ühega neist.

“Linnalähedal maal” kohviku tiimis oli Jürilo sõnul 6-8 inimest, olenevalt.  “Nagu öeldud, siis üks terve päev ja suur osa ööd enne kohvikupäeva läksid lisaks poele ettevalmistusteks,” avaldab ta.

Ilm oli Jürilo sõnul aga suurepärane ja see on alati väga oluline faktor õnnestumiseks. “Rõõmustas, nagu ka eelmisel korral, väga hea tagasiside. Eesti inimesed, kes tihti on eneses ja kinnised, tulid tagasi leti äärde, tänasid ja jagasid head tagasisidet. See oli hästi armas,” kõneleb perenaine.

Avokaado-laimitort kodukohvik “Linnalähedal maal” menüüst.

Pererahvas – Malle ja Andrus Jürilo.

Jürilote pere firmaroad on kalaseljanka ja plov, tortidest “ruulis” perenaise ütlust mööda kindlasti tiramisu.

Kukk Cornelius “Linnalähedal maal” kodukohviku perepoja süles. Just kanadepidamine on üks neid aspekte, miks kohvik just sellise nime sai.

“Ühe daami tagasiside oli nii emotsionaalne ja siiras, et kananahk tuli ihule. Ise ei proovinud, aga tagasiside järgi oli see üks imelisi maitsenaudinguid pakkunud magusroog,” avaldab ta.

“Palju inimesi käis aga niisama aeda ja kaunist hortensiat kiitmas,” sõnab Jürilo naiseliku muigega.

Armilda kohviku peretütar Christin Krass räägib, et tänavune oli Armilda kohvikule neljas kord osaleda.

“Iga kord oleme õppinud midagi eelmisest aastast ja proovinud paremini teha. See aasta oli meie korraldustiim aegade suurim – abilisi oli üle kahekümne,” valgustab Krass.

Tänu abikäte suurele arvule sai tema sõnul ka natuke rahulikumalt võtta. “Eelmistest aastatest oli välja kujunenud juba tuttav süsteem, mis ei tekitanud segadust. Kõik laabus hästi,” kommenteerib Krass.

Ettevalmistused algasid nende peres juba suve keskpaigas, kuid kõige tihedamaks läks peretütre sõnul ikka augustikuu keskelt.

“Kohvikutepäevale eelneval päeval tulid kohale mõned köögitoimkonna abilised, kes küpsetasid hõrgutisi hommikutundideni,” avaldab Krass.

Samuti võttis tema sõnul hea hulga aega ka pea 200 pitsataigna valmistamine.

Vilgas ja äärmiselt professionaalne pitsakohviku-tiim Mammu seikluspargi kohviku õuel.

“Armilda kohviku hitt on muidugi pitsad, mis olid valmistatud ehtsas puuküttega pitsaahjus, koostisosadeks kvaliteetsed toorained otse Itaaliast,” räägib ta.

Pitsade populaarsust näitas ka pikk ooteaeg, mis oli mõnda aega suisa üle tunni.

“Populaarsed olid veel perenaise maitsvad suvised pirukad ja kaunid koogid. Samuti pakkusime mõnusaid kokteile,” lausub ta.

Väga suur hulk külastajaid kulges kohvikust kohvikusse jalgrattaga.

Krass ütleb, et nende pere jaoks on kohviku korraldamise protsess kindlasti aasta üks suurimaid sündmusi, sest see on ühine tegevus nii pere kui sõprade/sugulaste vahel.

“See teeb perekonda tugevamaks. Tänavu oli ilm erakordselt ilus ja soe, tänu millele oli rahvast üle ootuste palju! Kella 12st 18ni oli rahvast hordidena ja vaatasime, et järjekord ulatub kaugele aiast välja,” naerab ta.

Elegantne kohvikukülastaja Armilda kohviku õuel.

Südantsoojendav oli Krassi sõnul ka kogeda inimeste positiivset vastukaja, kui nende juurde tulid külastajad ja ütlesid, et nad pole varem nii head pitsat saanudki, või näha, kuidas mõned seltskonnad tundsid ennast väga koduselt ja veetsid nende aias suisa tunde.

Armilda kodukohviku õu.

“Tore oli ka vaadata, kui asjalikult pere pesamuna Mammu ja sugulane Ricu pidasid oma seikluspargi kohvikut, kus oli samuti väga palju külastajaid,” näeb ta põhjust rõõmustada.

Krass jätkab, et sellest ajast alates, kui kohvikutepäeva on Meriväljal korraldatud, on tekkinud nii nende perel kui kindlasti ka paljudel teistel suur kogukonna ühtekuuluvustunne.

Magusavalik Armilda kohviku letilt.

“Me oleme tutvunud paljude kogukonnaliikmetega ja kohalik elu on muutunud aktiivsemaks ning ehk tekivad juba peatselt ka mõned uued Merivälja traditsioonid!”

Loe lisaks: https://merivaljaselts.ee/