Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga. Foto: Ülle Lukk

Nimetus „Sõir“ sai lõplikult registreeritud Euroopa Liidu geograafilise tähisena

1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatas Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm.

„Geograafilise tähise nimetuse „Sõir“ registreerimine on suur tunnustus, mis tõstab Eesti tootjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piirkonna tuntust ja võimaldab tutvustada välistarbijatele Eesti tooteid,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, tuntumatest võib välja tuua „Champagne“, „Parmigiano Reggiano“, „Prosciutto di Parma“ ja „Cognac“. Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam välisturgudele siseneda ning tõenäoliselt suureneb ka toote päritolupiirkonna tuntus.
Kaitstud geograafilise tähise märgise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Sõir on traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust, mida tuntakse ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Eesti esimeseks kaitstud geograafilise tähisega tooteks sai „Estonian vodka“, mille pikk registreerimisprotsess jõudis lõpule 2019. aasta märtsis. Nimetust „Estonian vodka“ võib kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides.

Jaga