Välimüügid on OÜ Armastusest Inspireerituna tegemiste igapäevane osa.
Foto: Armastusest Inspireerituna OÜ

OÜ Armastusest Inspireerituna: maaletoojale ja kodumaal pakendajale kehtivad samad nõuded

Mahetoodete maaletoomise ning kodumaal pakendamisega tegeleva ettevõtte Armastusest Inspireerituna OÜ turunduse ja hulgimüügi eest vastutav Birgit Itse ütleb, et piir mahetootmise ja mahetoodete maaletoomise vahel on üsna õbluke.

Tõepoolest, paiguti on keeruline tõmmata piiri kohaliku ja eheda mahetootja ning mahetoodete maaletooja vahel, kes oma tooteid siiski kodumaal pakendab ning nende eest siin täies mahus ka vastutab.

OÜ Armastusest Inspireerituna toimetab peamiselt Tartus, maale tuuakse ja Eestis pakendatakse kuivatatud puuvilju, seemneid kui ka erinevaid kuivaineid.

Pereettevõtte OÜ Armastusest Inspireerituna turundusjuht Birgit Itse.

“Nii meie kontor, ladu ja pakkimisruumid asuvad Tartus,” räägib ettevõtte turundusjuht Birgit Itse.

Mis puutub mahetootmisega tegelevate ettevõtete kontrolli ja järelevalvesse, siis vähemasti siin ei ole täies mahus kodumaal tootjatega mitte mingisugust vahet.

“Põhjalik kontroll on meil kord aastas. Näiteks selleks, et saada õigust kasutada mahemärgistust aastal 2020, käis kontroll meil juba 2019. aasta alguses,” alustab Birgit Itse.

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib Itse sõnul nii toodete dokumentatsiooni kui ka kodulehekülje ja toodete etikettide vastavust õigusaktidele.

“Näiteks on oma tingimused, millal tohib kasutada väiteid nagu “kiudaineterikas” vms, ka ei tohi toidu või toidulisandi etiketil olla väiteid ravimise kohta. Samamoodi on oma nõuded kodulehel/e-poes info esitamise kohta,” valgustab Itse.

Analüüse tehakse ka saabunud kaubale, mille puhul  ettevõtjail endil vaatamata korrasolevatele paberitele küsimusi tekib.

Ettevõttel on olemas enesekontrolliplaan, mille täitmist-järgmist Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib.

“Näiteks on lähtuvalt tootja säilitustingimustest tooted meil jahutusega laos, mis tähendab, et kontrollime pidevalt lao temperatuuri. Kui märkame erinevusi temperatuurides, tuleb seegi sinna kirja panna, selgitada välja põhjus ning see likvideerida,” räägib Itse.

Tööpinnad peavad olema puhtad, analüüsid viib ettevõtja ise laborisse ning analüüside tulemusi kontrollib samuti Veterinaar- ja Toiduamet.

“See kõik on n-ö üldine kontroll,” märgib Itse.

Alati võib Veterinaar- ja Toidamet teha mahekaubale ka pistelist kontrolli.

Mahekontrolli hulka kuulub ka ulatuslik toodete kontroll: võetakse laos olev toode, mille puhul kontrollitakse lisaks puhtusele ka seda, kas andmed vastavad tegelikkusele.

“Kui suured on laojäägid, kui palju pakitud, palju alles, palju müüdud,” loetleb Itse.

See on Itse sõnul oluline seepärast, et kui näiteks on sisse ostetud 25kg datleid, aga müüdud on 50 kg, tekib kohe küsimus – kustkohast on pärit ülejäänud 25kg?

“Ette peab olema näidata kehtiv mahesertifikaat tootele, Eestisse toomise dokumentatsioon jpm. Ikka n-ö täiskontroll tootele,” lausub ta.

Lisaks tehakse pistelisi kontrolle. “Nii on kontrollitud meie aprikoose ja tunnistatud need igati puhasteks. Oleme ka ise lasknud oma tooteid laborites analüüsida, kuigi see on korralik lisakulu,” jätkab Itse.

Välimüügid on OÜ Armastusest Inspireerituna tegemiste igapäevane osa.

Ühel aastal olid ettevõttel müügil hästi magusad ploomid. “Nii magusad, et kuivatatuna oli neil peal valge kiht, mida paljud kliendid pidasid  hallituseks. Tegelikkuses aga oli see suhkrustunud puuviljasuhkur ning dokumendist, mis võimaluse hallitusele ümber lükkas, oli meil palju abi,’ räägib Itse.

Analüüse tehakse ka saabunud kaubale, mille puhul  ettevõtjail endil vaatamata korrasolevatele paberitele küsimusi tekib.

“Eks kogemus õpetab. Nõuetele mittevastava kauba oleme alati tagasi saatnud, mitte siin müüki paisanud.  Õnneks juhtub seda tõesti harva, kuue aasta jooksul on vast kolm korda ette tulnud,” märgib Itse.

Armastusest Inspireerituna OÜ on mahetoidu maaletoojana, kohapeal pakendajana ja jae-ja hulgimüüjana tegutsenud tänaseks kuus aastat.

Valisid mahetootmise, et pakkuda esmalt oma perele parimat

“Alguse sai see ilmselt sarnaselt paljudele pere-ettevõtetest mahetootjaile: alguses tehti oma perele, ja siis kasvas ettevõtteks,” jutustab Itse.

Armastusest Inspireerituna OÜ on mahetoidu maaletoojana, kohapeal pakendajana ja jae-ja hulgimüüjana tegutsenud tänaseks kuus aastat.

“Seega ulatub ka meie ettevõtte eellugu kümne aasta tagusesse aega, kus perre sündinud lastele mõeldes hakati otsima tervislikumat toidulauda,” vaatab Itse ajas tagasi.

See, et tegemist oleks mahetoiduga ja lisaks veel õiglase kaubanduse põhimõtteid toetava ettevõtmisega, oli ettevõtte omanikele oluline.

“Traditsioonid, loodusega kooskõlas oleva maaelu toetamine, armastusega valminud toit – sellest inspireerituna ka ettevõtte nimi,” avaldab ettevõtja.

“Muidugi oli algus keeruline. Kogemus ju puudus. Teadmisi polnud. Kasvõi seesama enesekontrolliplaan. Või sobivate ruumide leidmine, e-poe käivitamine. Teisalt jälle – see kõik oli väga põnev,” ütleb Itse.

“Oleme ise õppinud ja õpime praegugi palju, sest valdkond areneb. Suurt rõõmu teeb kodumaiste mahetootjate lisandumine, samuti see, et ka kohvikud-restoranid, pagariärid ja suured toidutootjad hindavad taas kvaliteetset toorainet ning isegi kui nende toode pole 100% mahe, soovivad nad toorainet, mis on puhas,” näeb ettevõtja põhjust rõõmustamiseks.

Kui algusaastatel oli OÜ Armastusest Inspireerituna tootevalikus ka mahemärgistuseta tooteid (nt mõned vürtsid), siis praeguseks on võetud kurss 100% mahetoidule.

Leidub maaletoojaid-pakendajaid, kes nimetavad end tootjaiks

“Kliendil, ja ka meil endil on nõnda lihtsam. Kuigi me pakime ka puuvilja-ja pähklisegusid, ei ole me klassikalises mõttes tootjad, kuigi teame neidki, kes Eestisse toodud vürtsid siin pakendavad ja nimetavad end pakendil tootjaks. Selles mõttes on meil seadusandlus üsna paindlik,” avaldab Itse.

Tema enese jaoks on oluline teada, kust ettevõtte poolt pakendatavad ja müüdavad tooted tulevad, kuidas kasvatatakse-toodetakse ning lisaks tootja poolt kaasa antud kirjeldustele uurib ettevõtja ise juurde üldise olukorra ja traditsioonide kohta riikides.

“See annab meile endale suurema kindluse, et tegemist on tõesti puhta toiduga. Kuna me ise sööme sedasama toitu, siis on see oluline eelkõige meie endi jaoks, aga ka kliendid on selle info eest tänulikud,” märgib ta.

OÜ Armastusest Inspireerituna on oma koostööpartnerid Euroopast valinud eelmainitud põhimõtetel: ennetatakse probleeme ehk kvaliteet peab olema esimene prioriteet.

“Muide, nüüdsest nõuab Veterinaar- ja Toiduamet uuendusena ka väljastatud arvetele viidet endale kui järelvalvet teostavale asutusele,” lisab Itse.

Iseseisva ettevõttena saab OÜ Armastusest Inspireerituna ise valida, kellelt ja millist kaupa võtta.

“Nii ongi välja kujunenud tooted, tootjamaad ja tarnijad, kelle usaldusväärsuses oleme kindlad,” lausub ta.

Sõltuvalt riigist ja tootest, peab tootja Itse sõnul suutma ise ära tõestada, et toode on mahedalt kasvatatud, toodetud ning soovimatutest lisaainetest vaba.

Itse jätkab, et ettevõte arvestab vahetult klientide tagasisidega. “Enamasti kiidavad nad maitset, aga ikka on päringuid, kus soovitakse täpsustusi. Võtame seda tagasisidet tõsiselt ning kontrollime üle kogu partii ja anname siis kliendile tagasiside,” ütleb ta.

“Meile teadaolevalt tehakse maaletoojate ja siin pakendajate puhul kontrolle ka Euroopas, tarnijate ladudes, kolmandatest riikidest pärit toodete puhul ka EL-i saabudes,” jätkab Itse.

“Teame seda seetõttu, et iga tellimusega tuleb kaupa, millel peal kleepsud: “võetud kontroll”.  Selliseid kleebiseid on alati hea märgata, aga muidugi kontrollime kõik tooted ise ka üle. Pakendamise käigus on seda lihtne teha,” selgitab ta.

Sõltuvalt riigist ja tootest, peab tootja Itse sõnul suutma ise ära tõestada, et toode on mahedalt kasvatatud, toodetud ning soovimatutest lisaainetest vaba.

Nii nagu Eestis on mahealad, on need ka Lõuna-Ameerikas. Iirimaal on ka näiteks osa Atlandi ookeani rannikust maheala, kus kontrollitakse pidevalt vee koostist.

“Eestis populaarsust koguvate vetikate, klorella ja spirulina kasvatamine toimub Aasia riikides mahedana vaid kinnistes (ka pealt kaetud) kasvandustes, mille puhul ööpäevaringne inimvalve, pluss lisaks veel kaamerad pole mingi haruldus,” avab Itse.

“Seda lihtsal põhjusel: looduslike veekogude puhul pole võimalik tagada ei Hiinas ega kusagil mujal, et sinna ei satu pinna-, põhja- ega sademeveega keskkonnamürke,” jätkab ta.

Seoses praegu aktuaalsena püsiva toiduohutuse teemaga meenutab Birgit Itsele ühel seminaril kuuldud juhtum, kus mahealadelt korjatud mustikatest leiti putukamürki, mida seal poleks tohtinud olla.

“Selgus, et sügavas metsas oli üks mustikakorjaja endale sääskede tõrjeks ohtralt tõrjevahendit peale lasknud ja kuigi ämber oli eemal, lendus seda mürki sinnagi, samuti mustikatele, mis korjaja ümber kasvasid ning mis hiljem ämbrisse rändasid,” räägib ta.

Itse jätkab, et mõnikord ei saagi näpuga näidata mahetootja, vaid hoopis tema mittemahedat eluviisi viljeleva naabri suunas.

“Kõik sõltub ju pritsimise ajast ja tingimustest ning mürgid  ju teadupoolest lenduvad. Teisalt on osa keskkonnamürke jõudnud meil juba põhja- ja ka allikavette (jah, ka Eestis),” jätkab ta.

“Ka teeääri, sildasid, raudteid jms mürgitatakse. Lisaks umbrohule hävivad seal liigelnud putukad, kahepaiksed, ja mürgistuse saavad ka neid söövad linnud,” valgustab ta edasi.

Mahe-ettevõtja sõnul on väga kurb vaadata, kuidas Eestis mõeldakse välja üha uusi piirkondi ja alasid, mida mürgitada. “Põhjendused erinevad, aga tagajärg on ikka sama,” möönab ta.

“Samas, arvestades, kuidas Riigikontrolli audit tõi välja, et 67% Eestis võetud proovidest on võetud siin müüdavatest ja/või toodetud mahetoodetest, siis tundub küll, et mahetoidu puhtust saab üldjuhul usaldada,” järeldab Itse.

Kui mahetootmises tuleb ette eksimusi või leitakse keelatud aineid, on Itse hinnangul eksimuste taga pigem teadvustamatus.

“Puhtalt põhjus-tagajärglik seos. Seega mahetootmist ei mõjuta ainult see, mida tootja teeb, vaid ka tema naabrite, teehooldajate jpt tegevus,” resümeerib mahe-ettevõtja.

Kellele on kasulik sõnum, et mahetoit on kallis?

Tema sõnul tasuks küsida ka, kellele on kasulik sõnum, et mahetoit on kallis? “Kindlasti mitte tarbijatele ega mahetoidu tootjatele,” vastab Itse retoorilisele küsimusele ise.

Birgit Ise poeg Alan Richard emaga koos töö kaasas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 8.-22. veebruaril 2019 käivitatud kampaania “Tööle Kaasa!” raames.

“Kui juba praegu suudab mahetoit paljudes tootegruppides konkureerida ja edestada mittemahedat, siis milline oleks hinnavahe olukorras, kus põllumajandusmürkide ostmiseks/kasutamiseks enam toetust ei saaks?” küsib Itse.

Eestimaa loodus rõõmustaks tema sõnul selle üle kahtlemata.

Kuidas toimub OÜ Armastusest Inspireerituna poolt mahekapade pakendamine Eestis?

Itse sõnul on nende ettevõtte laos mahekaubad mittemahedatest eraldatud, ehkki viimaseid on sortimendis vaid üks.

“Pakendamine on ka alati erineval ajal. Tõepoolest, praegu on meil sortimendis vaid üks mittemahe toode ning selle pakendamine on alati päeva lõpus, kui kõik teised tooted on pakendatud ja lattu ära viidud. Alles siis toome selle laost välja pakendamiseks,” kirjeldab Itse.

Kõiki toiduaineid paraku Eestis ei kasva ega kasvatata, sestap on OÜ Armastusest Inspireerituna valinud Itse sõnul raja tuua Eestisse toitu, mis on täienduseks siinsele toidulauale.

“Aeg-ajalt suudame pakkuda ka kodumaist kaupa, nt kanepitooteid, ja selle üle on meil ainult hea meel. Näeme end kodumaiste maitsete täiendajana, mitte konkurendina, koostööpartnerina siinsetele toidutootjatele,” lausub Itse.

Mis mahetoidu kasvatajatesse puutub, on Itse sõnul ilmselt  kasulik naabritega hästi läbi saada. “Juba “plaani pidades” võiks uurida, mis mõtted on naabritel, vaadelda oma asukohta lähtuvalt sellest, mis on ümbruskonnas,” ütleb ta.

“Tasuks ise hästi palju uurida, küsida kogemusi, rääkida teiste valdkonna tegijatega. Leida endale koostööpartnerid, keda saab usaldada,” leiab Itse.

Alati pole tema arvates soodsaim hind määravaim, sest kui selle soodsa hinna tõttu kaasneb tihtipeale palju lisatööd, sh probleemide lahendamist. “Nii kannatab lõpuks ka teie kui ettevõtja maine,” kostab ta.

Tootjate vaatevinklist tasub Itse sõnul võtta mahedalt tegutsemine n-ö elamise viisiks, toimetada kõiges sellest lähtuvalt.

“Ehk siis tegeleda paberite korrashoiuga järjepidevalt, jälgida iseendale seatud tingimuste täitmist ja kontrollida kvaliteeti.  Lähtuda põhimõttest, et mida rohkem probleeme ennetada suudab, seda parem, sest seda rohkem on aega tegeleda sellega, mis selle kõige juures meeldib,” lausub ta.

Tarbijale soovitab Itse jälgida lisaks hinnasildil olevale ka kilohinda.

“Püüdke rohkem osta toitu, mitte pakendit. Maitske mahetooteid. Maitse loeb toidu puhul kõige rohkem ja kui teile mahedalt toodetu ikkagi maitseb, siis mõelge juba sellele, et kui palju te seda tarvitaksite nt kuu aja jooksul (kiiresti riknevate toodete puhul see muidugi keerulisem),” räägib Itse.

“Ja siis tehke kiire arvutus: kas igal nädalal 200 grammise paki ostmine tuleb ikka soodsam, kui osta korraga 1kg pakk?”arutleb Itse.

Lisaks tuleb tema sõnul juurde veel toiteväärtus. “Uuringuid, mis tõendavad, et mahetoidust omastab inimene toitaineid paremini isegi 30-60%, viivad loogilise järelduseni, et sel moel on võimalik toidukoguseid ja sissesöödavate kalorite hulka vähendada,” sõnab ta.

“Oma pere pealt saan ma ise väita, et see nii ka on, mis tähendab, et meil on viimase seitsme kuu jooksul kulutused toidule tuntavalt vähenenud,” kinnitab ta.

Keskkonnamürke (õhust, veest, toidust) täielikult välistada ja vältida tundub Itse sõnul praegu võimatu, aga on igaühe enda otsustada, kas ja kui palju ta teeb ära selleks, et kokteiliefektide risk (nende mürkide koosmõju organismis) oleks võimalikult väike.

“Lõppude lõpuks ongi ju igaühe enda valik, kas kulutada toidule või hiljem ravimitele. Õnneks on praegu ka juba osa tervishoiutöötajaid seda meelt, et toitumisega on oma organismi heaks võimalik palju ära teha.”