Foto: Semu

Perefirma Semu loojaid ning ekspordijuht Ivar Miller: pooled haigused oleks olemata, kui tarvitaksime igapäevaselt astelpajumahla

Peamiselt astelpajumahladele ja -toodetele, kuid ka muude marjade toormahlade ja nektarite valmistamisele suunatud pereettevõte Semu on tänaseks tegutsenud juba pea veerandsada aastat. Ehemaitse.ee ajas pererahvaga pisut juttu.

Ettevõttel on tänaseks oma astelpaju-istandused üle kogu Eesti. “Valmistame oma tooted lõviosas eestimaistest astelpajumarjadest. Üksnes neil aastatel, mil marjasaak on jäänud kehvemaks, oleme ostnud marju ka mujalt sisse,” alustab pereettevõtte Semu mahlade üks loojaid, Ivar Miller.

Ettevõttel on tänaseks oma astelpaju-istandused üle kogu Eesti.

Tootja kasvatab suure osa oma marjadest ise. “Meil on kasvandused Rakveres, Viljandis ning suurim neist asub Pärnus. Lisaks on kaks kasvatajat veel Lätis. Tõsi, kõik need on eraldiseisvad üksused, ent meie ostame ära kogu nende toodangu,” räägib ta.

Kogu tootmine toimub Eestis

Esiotsa, aastatel 2008/2009 alustas ettevõte tegutsemist kaubamärgi “Good Fruit” nime all ning see oli ka aeg, mil pandi algus Maaülikooli juures tänaseni tegutsevale Polli katseköögile.

“Pollis oli juba toona olemas kõik vajaminev kompetents. Ent puudu oli raha. Nii sai koostöös teadur Ave Kikasega kirjutatud Euroopa Liidu toetuse taotlusprojekt ning alustati piiriülest koostööd. Nõnda sai alguse Polli katseköök ning ka meie tänaseni kestev koostöö,” meenutab Miller. 

Täna võivad kõik väiketootjad  broneerida endale Polli katseköögis aja ja valmistada seal oma tooteid, või siis osta seda kõike teenusena.

“Meie ostamegi seda täisteenusena. Viime marjad sinna, nemad teevad tooted valmis,” lausub ta.

Ivar Miller, kes tegeleb ettevõttes täna peamiselt ekspordi ja müügiga, on õppinud tänase Maaülikooli majandusteaduskonnas, abikaasa Margit Miller on lõpetanud samas ülikoolis majandusteaduskonna kaubanduse eriala ning olnud terve senise elu tegev kaubandusvaldkonnas.

Lisaks astelpaju- ja astelpaju-mustika nektaritele valmistatakse mitut sorti toormahlu. Lähim ekspordimaa on Semu jaoks Soome.

“Tema toimetab meil turunduse vallas,” märgib Miller.

Poeg Mikk, kelle kanda on ettevõtte üldjuhtimine ja finantsmajandus, on Tallinna Tehnikaülikooli finants- ja rahandusealase haridusega.

Ka pere mõlemad tütred on seotud Semu kaubamärgi turundusega, ehkki neist kumbki ei ela kodumaal.

Praegu on Semu põhiturud Milleri sõnul Soome ning Baltimaad, kuid kahtlemata ka Eesti.

Pakendil ja toote nähtavusel on kriitiliselt suur kaal

“Käisin hiljaaegu Maximas, kus meil tuli juttu pakendist ja selle nähtavusest,” räägib Miller.

“Kui meie tütred tulevad koju Eestisse, kuuleme neilt ikka ja jälle, et “Eesti toidupoodides tuleks kaupadele giid juurde panna – paljude kaupade puhul ei saa välismaalased siin lihtsalt hakkama – kuidagi aru, millega üldse tegu, sest pakenditest ei saa selgelt sotti,” jätkab ta.

Ivar Miller ütleb, et Semus lähtutakse ühest lihtsast põhimõttest: müümine on ostmise lihtsaks tegemine.

“Kui lähen meie kaupa viima Soome, ja mainin sealseile kaupluse tootevalikuga tegelevatele inimestele, kuidas oleks arukam kaupa välja panna ning mis oleks müügiedukuse vaatevinklist parim strateegia, võtavad nad tootjaid enamasti kohe kuulda,” avaldab ta.

“Eestis seda ei ole. Näiteks kui olen ise käinud kaupluses kohapeal ja pannud tooted välja viisil, mis peaks enam tähelepanu tõmbama ja atraktiivsemalt mõjuma, siis järgmisel päeval tagasi minnes on kõik enamasti jälle vanaviisi,” räägib ta.

Pakendil on toote nähtavuse aspektist Milleri sõnul kriitiliselt suur kaal. Samuti ka sellel, millistes keeltes ja kuidas on tooteinfo pakendil kirjas.

“Näiteks kui ikka välismaalasest kodanik, kes poeleti ees seisab, tootest kohe ja kiirelt aru ei saa, jätab ta selle ka kaasa haaramata,” põhjendab ettevõtja.

“Kõige sellega arvestamine on aidanud meil müüki ikka märkimisväärselt edendada. Kõik Semu mahlad on nii Skandinaavia- kui Baltikumi turul ühesuguselt pakendatud, ja keeled pakendiinfol on samuti identsed, st mitmekeelsed, mis muudab toote müümise neil turgudel universaalseks, arusaadavaks ja seega lihtsustab müüki,” jätkab ta.

Semu mahlajookide toormahla segud valmivad küll Pollis, ent toote lõplik valmimine ja pakendamine toimub AS-ilt Largo sisseostetud teenusena.

“Largos mikserdatakse nektarile vesi ja veidike ka suhkrut, et muuta maitset mõnusamaks,” selgitab Miller.

Semu astelpaju-mustika nektar on saanud üksjagu tähelepanu oma mõnusa ja nüüdisaegse pakendi eest.

Semu astelpaju-nektar sai ka Toiduliidu poolt korraldataval “Parima toiduaine” konkursil äramärgitud tooteks.

Astelpajumoos kui Semu vanim ja tuntuim toode

Üks esimesi astelpaju-sarja tooteid oli Semu astelpajumoos, mida valmistab hoopiski Salvest AS. “See on meie vanim ja ühtlasi tuntuim toode. Vist oli aasta 2000, kui sellega startisime,” meenutab Miller. 

“See toode on nii tuntud, et kui käime tootjana tegemas degusteerimisi või muid müügiüritusi kaupustes, siis inimesed tulevad ja ütlevad, et “sellega on nii, et kui purk kätte jääb, siis enne pidama ei saa, kui põhi paistab,” kõneleb Miller muigamisi.

Astelpaju moosi võib põhjusega pidada üheks Semu leivanumbriks.

Nii Semu toormahlad kui ka astelpajumoos on kodumaal müügil kõikides suuremates jaemüügikettides. “Tõsi, praegu veel mitte kogu sortimendi ulatuses,” märgib Miller.

Enim armastatakse astelpajumoosi Milleri sõnul lisada jäätisele, paljudele meeldib seda aga hoopiski juustuvaliku kõrvale mekkida. 

“Bio Berry” tooted lähevad peagi “Semu” kaubamärgi alla

Nagu varem mainitud, turustas ettevõte oma tooteid algselt “Bio Berry” nime alt, kuid järkjärgult minnakse Milleri sõnul üle ühtsele kaubamärgile “Semu”.

Esimesed tooted lansseeriti “Semu” nime alt aastal 2012. “See nimi kõlab Eestimaal kuidagi positiivselt ja mõnusamalt,” põhjendab Miller. 

Semu toormahlavalik – mustika-, astelpaju- ja jõhvika toormahl.

Nii rabajõhvika-, mustika kui astelpaju täismahlade puhul on Milleri sõnul tegemist äärmiselt hinnatundliku ning üsna kalli tootega.

“Kui räägime 100-protsendilisest mahlast, olime me valiku ees, kas suudame seda suuremates kogustes tarnida. Hiljaaegu saime aga Soomest suurema tellimuse, ning saame seetõttu pakkuda ka Eestis veidi paremat hinda,” kõneleb ta.

Kaupa saab Semu kodulehelt ka koju tellida

Väga paljud kliendid tulevad ja ostavad Semu täismahla otse tootja kontor-laost. Ka saab kõiki tooteid tellida Semu kodulehelt ning need saadetakse kliendile koju,  elukohajärgsesse pakiautomaati.

“Toodame täismahlu ka kolmeliitristes pakkides. Täpselt nagu veinipakid, ka neid postitame klientidele koju tellimuste alusel, järgides OTT (otse tootjalt tarbijale) printsiipi,” jätkab Miller.

“Selle saab panna edukalt kööki ning jagub ikka üsna kauaks ajaks. Ka on hind sellise paki puhul oluliselt etem,” lisab ta.

“Inimesed tulevad siia ja ostavad ikka kaks-kolm suurt pakki. Viiakse nii tuttavaile kui sugulastele, paljudele on see rada ikka juba hästi teada,” naljatab Miller.

Uued täismahlad valmivad ilma lisatud suhkruta

Semu valmistatud uued täismahlad  – mustika-, jõhvika ning lisandumas on veel mustsõstra- ja aroonia täismahl – on valmistatud kõik ilma lisatud suhkruta. “Seetõttu on täismahlad ka ideaalne valik diabeetikutele,” märgib Miller.

“Aroonia on väga hea vererõhu alandaja, mustikas on silmadele, jõhvikas on hea kõikide uroloogiliste probleemide korral, kui neid juhtub kellelgi olema, ning astelpaju on teada-tuntud kui üldise immuunsüsteemi tugevdaja, tänu oma väga suurele C-vitamiinisisaldusele,” räägib Miller.

Läbi aegade on astelpaju olnud Semu toodete põhilisi komponente.

Astelpaju marjad on looduses üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150–1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide.

Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. 

“Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral,” loetleb Miller astelpaju plusse.

Kuumutatakse vaid ühel korral

Kõiki neid mahlu pastöriseeritakse vaid ühel korral kuumutades. “Meie pastöör, mis Pollis töötab, kuumutab vaid kuus-seitse sekundit kaheksakümne kahe kraadises kuumuses, ja see on kõik,” jätkab ta. 

“Nii tapetakse üksnes looduslikud pärmid, mis toormahlas leiduvad ja pudeldatakse seejärel kuumvillimise teel. Oleme uurinud, et kusagil 10-12% on see osakaal vitamiinidest, mis läheb taolise pastöriseerimise puhul kaduma,” lausub Miller.

Veel on Semul välja arendatud alkoholivaba astelpaju glögi, mis on samuti küllaltki populaarne ja seda eeskätt horeca-sektori seas.

“Tõsi, see on toode, mis on leidnud head vastukaja ja omaksvõttu väga suures ulatuses ennekõike horeca-sektori poolt. Ka glögisid pakendame me kolmeliitristesse pakkidesse. Mõned vanalinna kohvikud lisavad sinna ise ka alkoholi,  seda müüakse nii alkoholivabana kui alkoholiga,” kõneleb Miller.

Kui Semu omal ajal alustas, oli fookus algselt siiski koduturul. “Täna läheb meil siiski üle poole tootmismahust ekspordiks,” märgib ta.

Ivar Miller on seisukohal, et pakend on toote juures kriitilise tähtsusega ning et müümine on ostja jaoks ostmise lihtsaks tegemine.

Semu kaubamärgi all toimetavad Milleri sõnul tegelikult kaks ettevõtet: Auxner OÜ, mis on tootja ja eksportija, ning see on ka Semu kaubamärgi omanik, ning teine ettevõte, mille alt toome maale Soomest ühte sorti väga tervislikku leiba, mis oli Soomes 2017. aastal parima toiduaine finalist,” valgustab Miller.

Et astelpaju kasvatab marju ühel hooajal ning seejärel teisel puhkab, on astelpajukasvatuses kasutusel n-ö mitmeväljasüsteem.

Miller meenutab ettevõtte alguseaega, aastal 2000, mil mitmeväljasüsteemi veel kasutusse polnud võetud. “Juhtus nõnda, et meil oli kolm aastat järjest lihtsalt pesuehtne ikaldus, need olid keerulised aastad,” avaldab ta.

“Tõsi, edaspidi pole seda kordunud, ja seda just tänu mainitud mitmeväljasüsteemile.”

Ta märgib, et ega Eestis täna peale nende ettevõtte palju astelpajukasvatajaid jäänud ole. “Meie oleme astelpaju juurde jäänud, ja seda suuresti tänu pidevale tootearendusele ja tootmisele,” leiab ta.

Ta näeb põhjust rõõmustada, sest tänased noored oskavad tervislikku asja hinnata. “Seda nägime juba möödunud laulupeo pinnalt, loodame sarnast efekti näha ka saabuval laulupeol,” avaldab Miller lootust.