Personaaltreener Siim Kiisler ütleb, et
Foto: Marek Metslaid

Personaaltreener Siim Kelner: milles peitub kaalulangetamise tegelik saladus?

Personaaltreener ja Rakvere saadik Siim Kelneri sõnul unustatakse
kõikvõimalikke moodsaid dieete pidades ära, et kaalu langetamiseks on vaja teha vaid üht: “Jälgida energia tasakaalu. Kui sööme vähem, kui ära kulutame, siis kaal langeb.”

Intermittent fasting, veganlus, paleodieet – kõik need ja teised moodsa aja  toitumisstiilid töötavad sellepärast, et need tekitavad kas positiivse või
negatiivse energia tasakaalu,” alustab Siim Kelner, kelle igapäevatöö personaaltreenerina on toitumisega ning sellealase nõustamisega tihedalt läbi põimunud.

Ka veganlusest, paastumisest ja paleodieedist võib end Kelneri sõnul paksuks süüa. Samamoodi võib neid toitumisstiile järgides ka kaalust alla võtta.

Foto: Marek Metslaid HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere tutvustamas Rakvere uut, väherasvast ning proteiinirikast tootesarja.

“Näiteks Intermittent fastingu pluss on see, et suure osa päevast ei tegele inimene söömisega ja seetõttu on tal ka lihtsam kaalu langetada. Aken, mille raames ebatervislikke valikuid teha, muutub oluliselt väiksemaks,” jätkab Kelner, kelle sõnul ei suuda traditsioonilise, mitmekülgse toidulauaga mitte miski võistelda.

Mis paneb inimesi toidust saadud energiat kulutama?
Kelner tõi näitena püramiidi, mis koosneb kahest tulbast. Esimeses on
energiatarvet mõjutavad tegurid, nagu isu, keskkond, psühholoogilised
tegurid ja maitseomadused/premeerimine ning teises energiakulu mõjutavad tegurid, nagu baasainevahetus, toidu termiline efekt, treeninguväline efektiivsus ja treeningaktiivsus.

“Just need kaks tulpa peaksid olema tasakaalus. Kui sööme rohkem, kui ära
kulutame, siis võtame kaalus juurde. Kui sööme vähem, kui kulutame, langetame kaalu. Väga lihtne loogika,” avaldas Kelner ja lisas: „Samas nõuab see natukene eneseanalüüsi, pühendumist ja pole ilmselt niivõrd ahvatlev kui mistahes muud imedieedid.“

Valgud aitavad kauem täiskõhutunnet hoida

Personaaltreeneri sõnul algab kõik sellest, mida me sööme. Pelgalt
kaloraaži jälgimine ei pruugi tagada jätkusuutlikkust ja täiskõhutunnet. On
inimesi, kellele on looduse poolt antud suurem isu ning kes kogevad rohkem tühja kõhu tunnet, sellisel juhul peaks toiduvalikutes olema kindlasti esmatähtsad mahurikkamad ja energiavaesemad toiduained.

“Kui süüa väherasvast ja valgurikast liha, köögivilju ja täisteratooteid, siis püsib kõht kauem täis ja ei teki ootamatuid isusid. Valida võib nii sea-, kana- kui ka veiseliha, kuna filee puhul on kõikide lihade toiteväärtus küllaltki sarnane,” avaldab Kelner, kes tõi järgmisena välja ka keskkonna olulisuse.

Foto: Marek Metslaid Toit, mida sööme, määrab, kui palju kaloreid kulub selle seedimiseks. Näiteks lihatüki seedimiseks peab organism oluliselt enam kaloreid kulutama kui mõne muu, näiteks pehme saia puhul, ehkki toidust saadav kalorite hulk võib olla sama.

“Kus ja kellega oleme harjunud sööma?” küsib Kelner. “Näiteks kui ollakse harjunud sõpradega kiirtoitu sööma, siis see paratamatult mõjutab toiduvalikuid. Samamoodi ka see, kui käiakse ärilõunatel või -õhtusöökidel,” arutleb ta.

“Seega kui viibitakse sportlikus või terviseteadlikumas keskkonnas, on ka toiduvalikud oluliselt tervislikumad,” märgib ta.

Väga palju mõjutavad inimesi ka psühholoogilised tegurid. Kehv toitumine
mõjutab inimese meeleolu ja üldist rahulolu. Kelneri sõnul näeb
toiduainetööstus üha enam vaeva, et muuta toodete tekstuur, maitse ja
energiatihedus tarbijale võimalikult meeldivaks.

“Näiteks maiustused ja krõpsud – tehakse lainelisi krõpse ja töödeldakse
viimase piirini nende maitseomadusi niisuguseks, et inimene ostaks paki, sööks selle ära ja ostaks siis uue paki,” räägib ta.

Foto: Marek Metslaid Oluline on süüa liha, köögivilja, täisteravilja ja juurvilja, sest nende termiline efekt on kõrge.

Õnneks on Kelneri sõnul aga küllalt palju ka neid, kes toovad turule tooteid, mis on maitseomaduste poolest head, hoiavad kõhu täis, aga samal ajal pole neis ülemäära palju rasva ega lisatud suhkruid.

“Selliste omadustega tooteid pakuvad näiteks meie oma kodumaised lihatööstused,” toob Kelner näite.

Kuidas siis ikkagi kaalu langetada?

Tõepoolest, kuidas igapäevaselt kaalulangetust toetada? Kelneri sõnul on ka siin tegelikult valem lihtne.

“Kui tehakse jõutreeningut ja selle tulemusel lihasmass suureneb, siis baasainevahetus kiireneb. Mida suurem on lihasmass, seda suurem on ka võimalus, et kogu tarbitud toit ära kulutatakse. Mida rohkem lihast, seda väiksem on tõenäosus sattuda ülekaalu,” avaldab kogenud treener.

Järgmine aspekt on tema sõnul toidu termiline efekt. “Toit, mida
sööme, määrab, kui palju kaloreid kulub selle seedimiseks. Näiteks kui
võtame 500 kalori väärtuses saia või 500 kalori väärtuses steiki, siis
kaloreid võib olla küll ühe palju, aga sai on pehme ja seedub kiiresti.
Seevastu lihatüki seedimiseks peab keha vaeva nägema ja kulutama energiat,” selgitab Kelner.

Võtmesõna on toidu termiline efekt

Keha kulutab kaloreid, et lihast energia kätte saada. “Oluline on süüa liha,
köögivilja, täisteravilja ja juurvilja, sest nende termiline efekt on
kõrge.”

Kaalu langetamist aitab Kelneri toetada ka igapäevane aktiivne elustiil ja see ei ole tõenäoliselt ka teab-mis suur üllatus kellelegi, ent ometi on paljudele meie seast raske end treeningute jaoks kokku võtta ja need oma iganädalasse rutiini sisse viia.

Kui päev otsa istuda kontoris ja mitte liikuda, siis on treeningväline aktiivsus madal ja raskem on ka söödud kaloritest vabaneda. “Kui aga teha trenni, eriti just jõutrenni, suureneb lihasmass ja see omakorda kiirendab
baasainevahetust, “kinnitab Kelner.

Niisiis on toitumine ja treening kõige selle juures võtmetähtsusega. “Kui
sööme igapäevaselt valke, köögi- ja teravilju ning hoiame oma energia
tasakaalu negatiivsena, siis on kehal energiat puudu ja ta hakkab seda
rasvavarudest juurde võtma. Nii hakkabki kaal langema. Samas on oluline
mõista, et energia puudujääk ei tohiks kindlasti olla liiga suur, sest
ainult rasvavarudest seda ühel hetkel ära ei kata. Seetõttu peakski
kaalulangetust vaatama kui maratoni, mis nõuab enesedistsipliini, aega ja
pühendumist,” võtab Kelner kogu saladuse kokku.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga