Tegevus põldudel algab mehhaniseeritult: vanade lehtede harjamine, kevadväetamine, taimekaitse, rohimine, põldude uuendamine, korje, sügisväetamine. Pildil ettevõtte asutaja Kaider Lutsar.
Foto: Raudsepa talu

Raudsepa talu lugu

Et maasikahooaeg on praegu just oma haripunkti saavutamas,  teeb Ehemaitse.ee juuni- ja juulikuus juttu mitmest tublist marjakasvatajast. Seekord maasikakasvataja Kaider Lutsariga Raudsepa talust.

Põlvamaal, Ahjal tegutseb Raudsepa talu, mille ajalugu ulatub juba viieteistkümne aasta taha. Tänaseks on talul kümnekonna hektari jagu maad ning peamiselt tegeletakse siinmail marjakasvatusega, ennekõike siiski maasikatega.

Et peremees Kaider Lutsar on sündinud ning ka elanud tänaseni maal, asudes kohe peale keskkoli õppima Soome, Kokkolasse põllumajanduse erialale, oli pereettevõtte loomine ning kodutalus põllumajanduslike tegevuste arendus asjade loogiline jätk. 

“Mõneaastane müügijuhi töö Räpina Leivas andis väärt kogemuse ka turunduse vallas. Seetõttu oli julge alustada,” räägib Lutsar ajas tagasi vaadates.

Algusaastatel korjati Lutsari sõnul saaki üksnes oma pere, vanemate ja lähimate sugulastega.

“Korjamine käis üle päeva või paari päeva tagant. Veel meenub, et minu telefonikõnesid hakati mingil hetkel vältima,” sõnab ta muigamisi.

“Marjauputuse“ ajal jäädi tihti hätta korjajate leidmisega: küll segas kuumus, vihm, sünnipäev, grilliõhtu, parmud või siis oli hoopiski jaanipäev.

“Ka Pärnu rand võlus suvisel ajal omajagu ning tõmbas potentsiaalsed korjajad enda juurde,” jätkab Lutsar. “Tuli mõelda, kuidas tagada stabiilne tööjõud.”

Kokkuostjate peale lootma jääda ei saanud

Teine osa, mis Lutsari sõnul kogu perele algusaastatel muret tegi, oli müük. “Iial ei teadnud, kas kokkuostja peab sõna ja tuleb järele ja maksab kokkulepitud summa või siis mitte,” lausub ta. 

Nii katsetas mees ka ise marjade viimist turgu. “Seda tuli teha sõiduautoga, kust oli võimalik istmed välja võtta. Eks neid marjakoormaid ole ikka sõiduga ümber kukkunud ja turust tagasigi toodud,” lausub ta taas muigelsui.

Esimestel aastatel polnud perel marjade jahutamiseks spetsiaalset külmikut. “See toimus kartulikeldris või tühjas garaažis, kus parasjagu ruumi oli,” kostab ta.

Aegajalt tuli vagude vahelt külapoisse püüda

Veel meenuvad Lutsarile õhtud, mil on tulnud külapoisse vagude vahetl püüdmas käia.

“Osavad meetodid tuvastasid pahategijad ning karistuseks leppisime kokku palgata maasikakorjamise. Süüa võis siis marju niipalju, et kasvõi süda paha,” naerab mees. 

Veel meenuvad Lutsarile õhtud, mil on tulnud külapoisse vagude vahetl püüdmas käia.

Keskeltläbi saab Lutser praegusel tipphooajal öösel magada kuus tundi ja enne südaööd ta naljalt magama ei saa.

“Päev algab hommikuse tiimi töölepanekuga. Tööpäeva keskel tuleb tegeleda nii pisiasjade kui suurte otsuste vastuvõtmisega. Pidevalt tuleb suhelda küll töötajatega, turustajatega, marjakasvatajatest kolleegidega, müügimeestega, sõlmida erinevaid kokkuleppeid, nõustada kolleege, arutada ühiseid probleeme jne,” loetleb Lutsar.

“Mobiiliarved on marjahooajal suured ja hääl peab korras olema,” sõnab ta.

Marjakorjajate tiim koosneb Raudsepa talus praegu peamiselt ukrainlastest. “Neid on kokku ca kolmekümne ümber. Lisaks veel mõned inimesed n-ö organisatoorsel tööl,” valgustab ta.

“Väikses Eesti riigis ei tule stabiilse tööjõu hankimisega toime, seetõttu kasutan välistööjõudu,” põhjendab Lutsar.

Lutsari sõnul õpib ta kõiges ja igapäevaselt tehtud vigadest, mida ikka siin-seal sisse lipsab. “Ikka tuleb vigu, kõik me oleme ju inimesed. Pean väga oluliseks marjakasvatajate omavahelist arutelu ja koostööd,” räägib ta ja lisab, et rohkem võiks kasutada delegeerimist.

Väga suures mahus laienemist Lutsar esialgu ei plaani. “Suurusjärk jääb esialgu samaks. Võibolla suurendan sortimente,” kommenteerib ta.

Raudsepa talu raudne meeskond.

Praeguse hetke suurim kitsaskoht on Lutsari hinnangul ajapuudus. “Olen hakanud väärtustama oma aega ja tervist, samas olen ma mõistnud, et aja planeerimine ja suhted töötajatega on eduka äri alus.”

Peab konkurente ennekõike kompanjonideks

Lutsar ütleb, et konkurente on küll palju, ent tegelikult ta neid nõnda ei nimetaks. “Pigem pean neid kõiki kompanjonideks. Aitame, soovitame ning  peame üksteisega nõu,” räägib ta.

Lõviosa marjadest müüakse maha Eestis, hulgiturustamise teel. “Sordid, mida kasvatame ja müüme, on Sonata, Polka ja Asia, uuematest Sonsation ja Faith. Lisaks kasvatame herneid ja mustikad,” lisab peremees.

Mingi osa marjadest jõuab ka otse põllult tarbijani. “Mõni aeg tagasi sai müümas käidud ka Lätis. Viimastel aastatel on aga olnud stabiilne ja usaldav koostöö kokkuostjaga, kes tuleb ise marjale järele,” sõnab Lutsar.

Katusorganisatsioonidesse ei kuulu

Ühessegi katusorganisatsiooni Raudsepa talu Lutsari sõnul ei kuulu. “Küll aga oleme keskkonnasõbralikud tootjad, mille osas on läbitud vajalikud koolitused,” märgib ta.

Lutsari sõnul on Ukraina töölised näidanud viimaste aastate jooksul  kindlat partnerlust. “Tõsi, mõned aastad tagasi kasutasime ka SA EÕM abi,” täpsustab ta.

Et marju lindude eest kaitsta, kasutab Raudsepa talu linnupeletuspalle, sellest aastast paugub peremehe sõnul põldudel lisaks ka gaasikahur.

Pöllumajanduslikku protsessi põllul kirjeldab Lutsar kui täielikult mehhaniseeritud tegevust. “Vanade lehtede harjamine, kevadväetamine, taimekaitse, rohimine, põldude uuendamine, korje ning sügisväetamine,” kirjeldab ta.

Et tänapäeval on inimtööjõud defitsiitsem ja kallim, püüab Raudsepa talu peremehe sõnul kõik etapid võimalikult palju mehhaniseerida.

Viimastel aastatel on Raudsepa talul olnud stabiilne ja usaldav koostöö kokkuostjaga, kes tuleb ise marjale järele.

Uuendavad jõudumööda masinaparki

Tasapisi püüab Raudsepa talu uuendada masinaparki.  “Olemas on külmkambrid. Investeerime igal aastal tehnikasse. Viimatised “ostud” on meil uus traktor ning taimed ning parandatud on töötajate elutingimusi,” lausub Lutsar.

Raudsepa talule on õla alla pannud PRIA, tuge on saadud ka iga-aastasest üldpõllumajandustoetusest, samuti on Lutsari hinnangul suure kaaluga nii ühekordne noortaluniku toetus kui keskkonnasõbraliku majandaja toetus.

Lutsar leiab, et EL turumajanduse tõttu on meil küll vabakaubandus, mis iseenesest on hea, sest konkurents on ju edsiviiv jõud.

“Ent aeg näitab, et eestlaslik uhkus tuleb alla neelata marjakasvatajatel tuleks omavahel teha oluliselt suuremat koostööd, et kaitsta turgu välismaiste marjade eest!”

Raudsepa talu ootab kõiki neid, kes põllutööd ei karda, ise põllule marju korjama minna. “Endale vajaliku koguse korjab ikka igaüks ära. Kuid huvilistel tuleks siis ette helistada ja uurida, kuidas meil parasjagu ajaga lood ning kui palju parasjagu korjajaid põllule plaanitud,” sõnab Lutsar. 

Ehemaitse.ee soovib ka omalt poolt edukat hooaega.