Restoran Platz, Jussikas ning Reval Cafe: piiranguteaegne kaasamüük ei korva kunagi tavakülastust

Kuidas mõjutas piiranguteaeg meie kohvikuid ja restorane, uurisime Reval Cafe, Jussika ning restorani Platz esindajailt.

“Meie toidukohad võtsid piiranguteaja vastu erinevalt. Restoran Platz on mõlema piirangu ajal püüdnud teha kaasamüüki. Kuigi kevadel olime päris kinni ka, kaks nädalat,” alustab restoran Platz turundusjuht Katrin Tuisk.

Samasse gruppi kuuluvad veel restoranid Radio ja Ribe. 

Kaasamüük Tuisu sõnul siiski restorani ära ei elata, kuna kõik restoranid on otsustanud kaasamüüki teha ning konkurents on tihe.

Samuti tellitakse tema hinnangul siiski koju rohkem pitsat ja sushit kui restoranitoitu.

“Õnneks oleme tänaseks siiski uksed avanud, kuid ega seegi otsus restorani ära ei elata. Restoranid võivad olla ju avatud kuni kella 19-ni, millal tegelik külastaja alles soovib restorani tulla. Seega peame hetkel pakkuma lõunatoitu ning oleme iga külalise eest ülimalt tänulikud,” räägib Tuisk.

Tuisk jätkab, et külaliste puhul on märgata väsimust nö karbist söömisest, kuna juba esimesel päeval, kui restoran jaanuaris taasavati, oli restoranis lõunatajaid palju.

“Kuna meie restoran on suur ja meil on kasutada kaks saali, siis saame hästi täita praeguseid piirangute nõudeid,” märgib Tuisk.

Tänaseks on Tuisu sõnul selge, et kõikidel restoranidel on säästud otsas ning majandada tuleb olematute vahenditega.

Tuisu sõnul on ära on unustatud restorani uuendused ja remondid. “Iga masin, mis hetkel katki läheb, vajab parandust, kuid vahendeid selleks napib. Kõige suurem mure on töötajatega, tööd samas mahus pakkuda ei ole, kuid inimesi koondada ei tahaks. Õnneks oleme saanud hakkama ilma koondamisteta. Töötajad on mõistvad selles osas, et tööd on vähem ja sellega seoses ka palka vähem,” avaldab Tuisk.

Ta jätkab, et praegu on küll erinevaid toetuseid, kuid nende saamine ning tingimused on nii praegu kui olid ka kevadel lõpuni selgusetud. “See arusaam, kas saame toetust või mitte, tuleb alles siis kui raha on pangaarvele laekunud. Kuna restoranis Platz on kaks saali, siis sellest tuleneb et ka, et püsikulud on suured ning neid peab siiski maksma,” kommenteerib Tuisk.

Tuisu sõnul võib praegusel ajal öelda, et restorani pidamine ja ellujäämine on omaette kunst ning kelle uksed veel 1.mail lahti on, need on väga hästi ja arukalt majandanud ning otsuseid teinud.

“Kevadel tegime ka raske südamega otsuse ajutiselt sulgeda restorani Ribe. Selle restorani ruumides tegutseb praegu uus restoran,” jätkab Tuisk.

Nii on samasse gruppi kuuluv Ribe hetkel puhkusel ning kogub ideid ja mõtteid uueks tulekuks. “Millal see toimub, seda ei oska keegi arvata,” lisab ta.

Otsus tulenes Tuisu sõnul peamiselt sellest, et Ribe külaline, nagu ka enamus vanalinna restorani külalisi on paljuski turist. “Kevadel oli tunne, et turist ei tule vanalinna niipea tagasi. Hetkel on näha, et see tunne oli õige,” tõdeb ta.

Reval Cafe tegevjuht Rene Treifeldt ütleb, et piiranguteaja mõju ei ole Reval Cafe tegemisi mõjutamata jätnud. Ometi on kohvikutekett pääsenud halvimast tänu teadlikule kulude juhtimisele ja -planeerimisele. 

“Tõsi, kevadega võrreldes töötab meil kolmandiku võrra vähem inimesi. Me ei ole kedagi juurde värvanud. Kes on lahkunud, on lahkunud, uusi inimesi pole võetud. Oleme suutnud tasakaalu säilitada tänu hoolikale ettemõtlemisele ja planeerimisele,” märgib ta.

Et Reval Cafe on Treifeldti sõnul oma ärimudeli suunanud peamiselt hommiku- ja lõunapakkumistele, ei mõjuta praegused piirangud, lahtiolekuajaga kella seitsmeni, neid kuigivõrd.

“Eks õhtuseid külastajaid oli meil tavapärase avatuse puhul kahtlemata ka, kuid meie saame praeguste piirangutega hakkama. Küll mõjutab selline piirang restoranide hakkamasaamist, sest enamus inimesi ei külasta restorane lõunaajal, seda enam et praegu töötavad paljud kodus,” räägib ta.

Treifeldt jätkab, et ei mõista paljude teiste seas praeguste piirangute loogikat. “Ei ole just suur vahe, kas kell 19 või kell 21, kuid restoranidele on see suur vahe käibes,” leiab ta.

Ta lisab, et kaasamüük on kindlasti restoranidele toeks, ent sellise režiimiga ünberkohanemine võtab ikka aega, sest tegemist on hoopis erineva ärikontseptiga. “Selleks tuleb kogu äri üles ehitada hoopis teises suunas, nagu seda on teinud paljud kaasamüügile orienteeritud toidukohad,” lisab Treifeldt.

Treifeldti sõnul on Reval Cafe kriisiajal küll kasutanud Töötukassa toetuseid personali töötasudele,  et säilitada töökohad, kuid see ei päästa suletud uste aegu ettevõtjaid kohustustest üürileandjate, tarnijate ja muude koostööpartnerite ees. “Need on asjad, millest pole pääsu ja mille jaoks peavad olema vahendid.”

Nii kevadel kui ka nüüdse suletud perioodi vältel müüs Reval Cafe tooteid kaasa, samuti sai seda tellida koju või kontorisse. Siiski tõi täielik sulgemine ettevõttele kaasa ligi 80-protsendilise käibelanguse. 

Alo Ehasoo restoranist Jussikas ütleb, et ta täpselt enam ei mäletagi, millal ja millised kellaajalised piirangud või arvulised piirangud kehtestati. “Värskemalt on meeles see, kui 23. detsembril anti teada, et alates 28. detsembrist on restoranidel lubatud toitu ainult kaasa müüa. Meie olime just enne seda teinud otsuse, et oleme pühadel (24-26 dets) suletud. Kui oleks ette teadnud, et selline piirang kehtestatakse, oleksime mõne päeva ikka uksi lahti hoidnud,” kõneleb Ehasoo.

Kaasamüük Jussika restorani iseloomuga Ehasoo sõnul väga kokku ei lähe – “Wolti osa käibest on väike ja arvestades krõbedat teenustasu, ei too see erilist tulu. Toidud on ikkagi mõeldud kohapeal serveerimiseks ja nautimiseks. 

Kaasamüügiga teenisime ligikaudu 15-30 % oma tavapärasest päevakäibest. “Osa töötajaid jäi koju, teiste tunnid vähenesid oluliselt. Muutsime veidi menüüd, lühemaks. Lisasime take-awayle sobivamaid sööke (wrap, burger),” räägib Ehasoo.

Ehasoo lisab, et on lihtsalt kahju tühja maja vaadata ja tõdeda, et ei tea, kui kaua nö normaalsusesse jõudmine aega võtab. “Praegune nö avamine, mis lubab kliente vastu võtta õhtul kl 19-ni, ei ole meie jaoks samuti võluvits. Ühtusest klientuurist oleme ilma,” tõdeb ta.

Ehasoo leiab, et on absurdne olukord, kus Tallinnast väljas on hotellid, spaad-restoranid rahvast pungil täis. “Enamus neist on muidugi Harjumaalt. Ja kui neist keegi peaks viirusesse nakatuma, siis läheb see kirja Harju statistikasse ja siinseid piiranguid saab veelgi pikendada,” lausub ta irooniliselt.

“Kas Otepääl, Pärnus ja mujal viirus ei levi? Kas viirus ei levi enne kella 19.00?” küsib Ehasoo retooriliselt. 

Ehemaitse.ee loodab, et kriis võimaldab peagi toidukohtadel tavatingimustes edasi toimetada.