Veinitehast pole Saaremaal seniteadaolevalt varem olnud. Nüüd on. Ja "iganes uhke", nagu saarlased ise tavatsevad ütelda.
Foto: Alar Allas

Saaremaale Kuninguste külla rajati veinitehas

Lõppeval nädalal sai Saaremaal Kuninguste külas teoks ajalooline sündumus – tegutsemisloa sai Saaremaa I Veinitehas. Tehas kuulub Ideafarmi kaubamärgi alla, mida haldab Metakor OÜ. Ettevõtte senine tegevus on olnud suunatud siirupite, keediste ning äädikate valmistamisele.

Unistus rajada Saaremaale veinitehas on Metakor OÜ juhil ning loojal, ettevõtliku loomuga Maria Kaljustel olnud juba mõnda aega.

“Tahame taaselustada ajaloolisi retsepte ja kaubamärke. Esimesed veinid peaksid valmima juba sel aastal, parimad laagerduvad aga kuni kaks aastat, ” rääkis Kaljuste.

Sortiment saab olema põnev

Veini valmistamise planeeritud kogumaht aastas  on 15 000 liitrit ning see valmib kodumaisest toorainest – marjadest, puuviljadest, rabarberitest jne.

“Lisaks maitsvatele laua- ja dessertveinidele valmistatakse ka näiteks ürdi-, porgandi-, mee- ja koguni tomativeine,” avaldas Kaljuste.

Seoses Veinitehase avamisega plaanib ettevõte kindlasti palgata ka lisatööjõudu, sest mahud ja koormus saavad olema hoopis teine, mis on olnud seni. “Jah, kindlasti saavad mitu inimest seoses veinitehase lisandumisega firmasse tööd,” lausus Kaljuste.

Plaanis taas avada tehasekohvik ning esinduspood

Et kevadest plaanitakse taas avada nii tehasekohvik kui esinduspood, alustatakse peagi sellele ametipostile perenaise otsingutega. “Lisaks tööle esinduspoes ning tehasekohvikus saab see inimene paljuski olema seotud koolitustega,” lisas Kaljuste.

Suveks vajab ettevõte Kaljuste sõnul aednikku. Ja lmselt ka tehasesse veel ühte inimest.

Ideafarmi senise portfolioga, kuhu hetkel kuulub juba pea 80 toodet, ei plaani Kaljuste seoses hiljuti lisandunud mahekäitlemise ühtegi sisulist muudatust.

“Pigem püüame väikepartiisid suuremaks kasvatada ja põhitoorainete mahtu kasvatada,” räägib Kaljuste.

Ideafarmi kontseptuaalne põhirõhk saab tema sõnul ka tulevikus olema õunaäädikal ja äädikatööstuse arendamisel.

Sinasõprus veinidega aastast 1992

Varasem kogemus veinidega ulatub Maria Kaljuste puhul aastasse 1992, mil ta ettevõtjana alustas ning restoranide töös osales.

Tänaseks on Kaljuste ise reaalselt veini valmistanud umbes kümmekond aastat. “Igal aastal koguneb mul hulganisti potsikuid ja nätsikuid ja hoolega kriban märkmikku üles pärmid, suhkrud, ürdid ja töövõtted,” ütles Kaljuste.

Kohe päris kindlasti ei ole kõik katsed perenaise sõnul alati õnnestunud, ent õpetlik on neist olnd viimane kui üks.

“Kuna katsetamise käigus on veine saanud kaunis palju sorte, kuid müügiõigust neile ei ole seni olnud, olen kasutanud veine naturaalmajanduses, kinkides neid tooraine eest ja teinud maitseelamuskoolitusi, kus lauale on saanud kuni 16 erinevast toorainest veini,” avaldas Kaljuste.

Viimati toimus see avatud talude päeval, kui toona veel pooleliolevat tehast väisas ca 1000 külastajat.

Suurem rõhk saab olema tomativeinidel

“Kindlasti ei suuda ma juba tooraine vähesuse ja väga vaevarikka kogumise tõttu kõik neid jooke, mis head välja tulid, naljalt tootma hakata – kuid mõnda siiski,” lubas Kaljuste lisades, et kindlasti on tal plaan tootma hakata suuremaid veinipartiisid kodumaiest tomatist.

“Võin kinitada, et just selle tooraine – tomati – baasil valmistatud veinide maitsjad on alati olnud positiivselt üllatunud. Tomativein sarnaneb oma maitselt ja olemuselt veidi Rieslingu-tüüpi veinidega. Samuti ei arva ükski inimene enamasti naljalt ära kuiva, pisut hapuka ja aromaatse porgandiveini tagamaid,” muigas Kaljuste.

“Kindlasti lähevad pudelisse ürdid, nagu nõges ja leeder, ja lõhnav madar, mis on ajalooliste retseptide järgi kääritatuna tegelikult hoopiski raviveinid,” ütles Kaljuste.

Veel lähevad uues tehases käiku kohalikud vähemtuntud marjakultuurid. “Miks mitte lõpuks ka roos, kui retsept lõpuni valmis timmitud saab – meil on ju roosipõllud!” sõnas perenaine talle omase õhina ja -energiaga.

Sibul- ja paradiisiõunad saavad veiniks

Väga olulist rolli tööstuse plaanides ja arengus hakkavad Kaljuste sõnul mängima erinevate sibul- ja paradiisiõunte sordid.

“Plaane, mõtteid ja üllatusi on rohkelt, aga nagu pole paljas naine nii huvitav nagu järk-järgult lahti riietuv, nii paljastame ka meie oma uudiseid ja saladusi just sel moel, et põnevust ja maitseelamusi loodetavasti kauaks jätkub,” lubas Kaljuste naljatades.

Muide, veini mulksumisega samaaegselt valmib praegu tehases lisaks veel glögi, mis on valmistatud mahemahladest -rafineerimata roosuhkrust ja hõrkudest maitseainetest.

“Glögi lõhnab nagu pidu! Varsti saab seda kindlasti ka maitsta ja osta, arvatavasti esmalt Auriga Saarema Ehtsa tootepoest, kuid eks peagi ka muudest kauplustest,” lubas perenaine.

Jääme põnevusega ootama!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga