Nõnda märgistatakse Euroopa Liidus mahetooted ning selline märk on kõigil EL mahetoodetel kohustuslik. Lisaks võib, kuid ei pea kaustama piirkondlikku mahemärgist.

Saaremaine väiketootja IDEAFARM alustas oma toodete mahekäitlemist

Saaremaal Orisaare lähistel tegutsev, peamiselt siirupite, äädikate ja muude keediste käsitöötootja IDEAFARM sai loa tooraine mahekäitlemiseks, muutes nüüd oma toodangut järk-järgult mahedaks. Kevadest on tootjal plaanis sammhaaval ka mahetootmise suunas liikuma hakata.

Alates oktoobrikuust identifitseerib väiketootja end vähemasti osaliselt mahekäitlejana ning on seadnud selgelt sihiks jätkata selles suunas kõikide oma tootegruppide lõikes.

“Nii on – alustasime mahekäitlemist ja mahedate toodete tegemist ja müüki ning pürime sammhaaval, nii paljude toodete mahedaks muutmise suunal kui tooraine seda vähegi lubab,” kommenteeris IDEAFARM’i nime all toimetav tootja ja toiduentusiast, Kalda talu perenaine Maria Kaljuste.

“Loomulikult töötleme ja müüme ka muud kodumaisest toorainest toodangut edasi, mille toorainet ostame ja kasvatame seal, kus veel mahedad ei olda, kuid peame väga tähtsaks koostööd just mahetootjatega,” lisas Kaljuste. 

Mis vahe on mahetootmisel ja mahekäitlemisel?

Maria Kaljuste selgitab, et käitleja valmistab tooteid mahetoorainest, mida ei ole ise kasvatanud/tootnud.

“Niisugune tootja võib kasutada sildil terminit “mahe”, seda siis mahetooraine väljatoomiseks. Mahetootja on see, kes täies mahus ja iseseisvalt kasvatab mahetoorainet,” selgitas Kaljuste.

Saaremaa kohaliku toidu edendaja ja -tootja Maria Kaljuste tänavusel Maamessil oma kaubavalikut tutvustamas.

Kaljuste sõnul on IDEAFARM-i üks kindlaid eesmärke ka edaspidi luua ja arendada nii oma talu kui koostööpartnerite poolt kasvatatud toorainest uudseid ja tervislikke käsitöötooteid.

“Täna meie enda kasvatatud kraam veel mahe pole. Ent kevadel alustame selle protsessiga,” lubas Kaljuste.

Kaljuste täpsustas, et mahekäitlejal on lubatud oma toodetes kasutada ka n-ö tavakoostisosi, seda kindla, kehtestatud nimekirja alusel.

“Samas kui keegi toodab näiteks niisugust toodet, mille koostises on mahe õunamahl ja tavasuhkur, siis just nõnda tohib seda tootele ka märkida.  Aga seda üksnes siis, kui tootjal on mahekäitleja tunnistus. Tavatootja ei tohi mahedat komponenti kusagile märkida, seda isegi siis, kui ta seda reaalselt kasutab,” rääkis Kaljuste.

“Meil on ka mahetoodete e-posti kaudu müümise luba, mida muide paljud ei teagi, et üldse peab eraldi taotlema,” lisas Kaljuste, kes peab oluliseks, et meie mahetootjad ei müüks oma toorainet odavalt maalt välja.

“Nii nagu palki kui toorainet on vaja kohapeal väärindada nii, et sellest saaks kvaliteetne mööbel ning et lõviosa meie palkidest ei rändaks odava toormena piiri taha, on ka mahetoorainest vaja teha maksimaalse väärtusega tooted,” leidis Kaljuste.

Mida enam on Eestimaal IDEAFARM-i tüüpi tootjaid, seda kiiremini täitub ka MTÜ Organics Estonia ehk MTÜ Mahe Eesti poolt seatud eesmärk, mille kohaselt peaks n-ö maheala katma  tulevikus kogu Eestit.

Arengufondi 2015. aasta üheks võiduideeks on Mahe-Eesti ehk Organic Estonia.

“See on idee, mis kätkeb endas unikaalset võimalust – meie mõttelaadi ning uhkust selle üle, kus me elame ning mis väärtused meil tegelikult on, aga ka vajadust suurema siseriikliku koostöö järele, hinnates ennekõike enda inimesi ja tehtud tööd,” ütles Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup.

Ta lisab, et idee tervet Eestit hõlmavast puhast toitu ja vaba looduslikku olemisviisi väärtustavast loodusriigist haakub täna väga hästi globaalsete suundumustega, mis hindavad jätkusuutlikku ning keskkonnateadlikku mahedat mõtteviisi ning kvaliteetset toimimist, austades loodust ning inimest selle keskel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga