Saidafarmi uus toode -külmkuivatatud juustkrõpsud.
Foto: Saidafarm

Saidafarmi juht, talunik Juhan Särgava: meie jaoks on väga oluline, et elu maal jätkuks

Ehemaitse.ee ning Saue vald avaldavad koostöös 8 Saue valla toidutootja lood. Üks tuntumaid tegijaid sellest vallast on Saidafarm,  üks Eesti esimestest mahefarmidest, seda juba aastast 1992. Peremees Juhan Särgava sõnul turustatakse tooteid suurtes kaubanduskettides, aga tarnitakse ka koolidele ja lasteaedadele ning eksporditakse ka Helsingisse.

Antud lugu valmis koostöös Saue vallavalitsusega. 

„Meie väikeses meiereis valmistatud piimatooted – kohupiimad, juustud, jogurtid ja kohupiimakreemid – on olnud aastaid tarbijate poolt nõutud ja tunnustatud,“ tunnistab Särgava.

Mahetoodetega soovitakse peremehe sõnul edasi anda paikkonna rahvuslikku pärimust, toidu valmistamise traditsioone. Meie jaoks on väga oluline, et elu maal jätkuks, et iga meeter mulda saaks küntud ja külvatud,“ lausub ta.

Särgava tutvustab Saidafarmi kui kaheksa omanikuga ökoloogilist farmi. Saidafarmis töötab 26 inimest ja käesoleval ajal on seal 150 lüpsilehma, koos noorloomadega umbes 300 looma. Loomasööt valmistakse täielikult ise ja sellega tegeleb kuus inimest.

Foto: Saidafarm. Väljapanekutega Malmö messil, B2B läbirääkimistel.

Farmil on ca 900 ha maad, millelt saab piisavalt heina, silo ja teravilja. Loomakasvatusega tegeleb igapäevaselt kaheksa inimest, seda alates 1994. aastast.

Kogu piim töödeldakse peremehe sõnul oma väikeses meiereis ja sellega tegeleb igapäevaselt üheksa inimest. Farmi kaubabuss veab viiel päeval nädalas tooted tarbijateni. Valmistatakse juuste, kohupiima, kohupiimakreeme, jogurteid. Kokku 38 erinevat tooteartiklit.

Küsimusele, kes on põllumajandustootja sihtgrupp ja mismoodi nad end turul tunnevad, vastab meie külaline, et piima ja sellest tehtavaid tooteid inimesed üldiseltt armastavad. “Tuleb suunata ennast neile, kes hindavad kemikaalideta toiduaineid,” märgib peremees.

Foto: Saidafarm. “Põllumajandus ei ole ainult lehmatöö”, püsimiseks tuleb vahel ka oma õigusi kaitsmas käia,” märgib Juhan Särgava.

“Põllumajandus ei ole ainult lehmatöö”, püsimiseks tuleb vahel ka oma õigusi kaitsmas käia,” märgib Juhan Särgava.

“Põllumajandus ei ole ainult lehmatöö”, püsimiseks tuleb vahel ka oma õigusi kaitsmas käia,” märgib Juhan Särgava.

Peamised Saidafarmi kliendid on Särgava sõnutsi koolid, lasteaiad, pagarid, restoranid, turud, poed ning kaubanduskeskused.

Kohupiimakreem mustsõstramoosiga ning külmkuivatatud juustukrõpsud

Kuigi Saidafarmil puudub Särgava sõnul otsene tootearendusmeeskond, ollakse sellega pidevalt tegelenud ja püütakse igal aastal tuua turule mõni uus toode.

„Palju on aidanud kaasa erinevad koolitused teiste piimatootjatega, kuid väga suur osa on meie oma tublidel töötajatel, kelle ideedest ja katsetamisest on sündinud kõik meie tooted. Viimati lisandusid meie tootekataloogi kohupiimakreem mustsõstramoosiga, naturaalne vaniljejogurt, keefir ning külmkuivatatud juustukrõpsud,“ toob Särgava näiteks.

Küsimusele, kas Saidafarm peab kriisieelsete mõtete järgi laienemisplaane ehk milline oleks esimene samm, kui kriis oleks juba taandumas ning elu loksuks taas tagasi oma rööpaisse, vastab Särgava, et käimaolev kriis on jätkuvalt ettearvamatu ja lähim ülesanne on teha seda, mida teha saab ja nii palju kui sööjaid leidub.

„Põllumajandusliku tööjõuga on kired taevani ja kohati tekib kahtlus, kas ja mida üldse tarvis on. Kõige koloriitsemalt ja uudsemalt kõlas fraas, et mõnekümne tonni maasikate vastu rahvuslikke huve küll ei vahetata,” kommenteerib Särgava.

Foto: Saidafarm. Juhan Särgava ütleb, et vahel tuleb enda õigusi ka kaitsmas käia.

“Maasikad maasikateks, neist ei erine mingil moel ka kõik ülejäänud söödav, mis või kes kodumullas ja maa peal kasvab. Inimenergia saadakse ikka üksnes kasvamise kaudu. Otse kivist ja rauast leiba ei osata veel valmistada,“ kostab talunik muigamisi.

Särgava sõnul turustab Saidafarm oma tooteid põhiliselt suurtes kaubanduskettides, kuid tarnib ka koolidele, lasteaedadele, kohvikutele ja restoranidele ning müüb kohalikel laatadel. Vähemalt on see olnud nii enne kriisi.

“Sellised on meie põhiinstrumendid,” jätkab peremees. Kriisi ajal arendas Saidafarm soodushindadega kojukannet neile, kelle tellimus ulatub 50 euroni.

Selle ühendas ettevõte oma laialiveo ringiga, aga mõnikord on tulnud ka eraldi ja otse viia. Tellimusi ootab Saidafarm ennelõunal ja kui suund klapib, jõutakse juba samal päeval ära tuua, muul juhul paari päeva pärast.

Saidafarm ekspordib oma tooteid ka Helsingisse. “Kriisi algul jäi see seisma, nüüd tasapisi ärkab uuesti,” kostab Särgava.

Foto: Saidafarm. Grüne Wochel Berliinis, kus käiakse igal aastal oma tooteid näitamas.

GW on üks olulisemaid põllumajanduse tähtpäevi, mis toimub igal aastal. Seal kohtuvad 72 maa põllumajandusjuhid vaatamata rahvusele ja rassidele.

Toidust räägitakse, maitstakse, pakutakse üle kogu maakera! Selle hulgas olemine teeb ka kodused raskused kergemini läbitavaks. Oleme seal ligemale 20 korda käinud koos oma firma kolleegidega. Minister on alati kohal olnud.

Saidafarmi tootmine asub Lehetu külas, Saue vallas, ca 50 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Tootmismaht on keskmiselt 500-600 kg erinevaid tooteid päevas.

Õppeklass ja uudistooted

Möödunud, 2019. aasta suurimaks saavutuseks hindab Särgava asjaolu, et valmis sai õppeklass töökojale ja korda seatud metallitööpinkide galerii – kõik töökorras: kaks freesi, kaks treipinki, metallihöövel, raamsaag, suur puur jt.

“Elu on läinud seda rada, et spetsiifilisemad varuosad on odavam teha ise kui neid kuskilt kaugelt oodata ja otsida,” tõdeb Särgava.

Hiljaaegu arendas Saidafarm välja täiesti uue toote: külmkuivatatud juustukrõpsud.

Foto: Saidafarm. Grüne Wochel Berliinis.

“Juust sügavkülmutatakse, külmast juustust aurustatakse vaakumiga jää niimoodi, et vee faasi ei tekigi. Toode on kaunikesti omanäoline. Teda võib pidada ja kutsuda „juustukrõpsuks“. Pakendame gaasikeskkonda, säilivus on kolm aastat. Äärmiselt energiarikas. Sobib sportlastele, matkajatele, aga miks ka mitte tõsise jutuajamise juurde mõnes kaunis paigas!“ kirjeldab Särgava.

Kriis: müük kukkus poole peale

On päevselge, et praegune kriis annab tunda pea kõikides sektorites, väiketootjate puhul aga vahetuimalt. Kui suur on aga praeguse kriisi vahetu tagasilöök Saidafarmi jaoks?

„Esimene osa lisakulutustest tuli teha kaitse- ja desovahendite peale. Esialgu muud ei olnudki kui 80-kraadist viina Livikost. Sellegi kohta öeldi, et peatselt lõpeb,” meenutab Särgava kriisi alguseaega.

“Desinfitseerime tänaseni kontoris kõik käepidemed üle korra või paar päevas. Ühised nõupidamised vahendasime ja jaotasime teemade põhiselt. Koolid, lasteaiad, pagarid, osalt ka turud langesid ära. Müük kukkus poole peale,” jätkab ta.

“Kogu masinavärk peab aga edasi tuksuma nagu organism. Lehm tahab süüa-juua, piim tuleb töödelda, kaup tahab vedada. Rääkida saab küll poole suuga, kuid rääkimata ikka midagi ei sünni. Koju saata ei saa kedagi, kogu ahelik peab toimima. Kulud jooksevad, näeb siis, kas ja kui palju hilisemad tulud seda tühikut täita suudavad,” räägib Särgava.

Ta leiab, et lootma peab ikka üle kõige, muidu poleks lootustki. “Lootusetud pole seda ilmaelu ealeski edasi viinud,“ tunnistab Särgava.

Kõige suurema osa käibelangusest moodustab Särgava sõnul teadmata ajaks tarnete peatumine restoranidele, koolidele, kohvikutele ja hotellidele. Teine osa raskustest seisneb tööjõu peatse vähenemise ohus.

“Loomakasvatuse ametikohtadel (lüpsjad, karjakud, talitajad) on Saidafarmis varasemalt olude sunnil tulnud kasutada peamiselt hooajalist võõrtööjõudu, kuna kohaliku stabiilse tööjõu leidmine osutus mingil hetkel pea võimatuks ülesandeks, sest kohalik töötab pigem linnas või naabermaades, aga mitte maal,” jätkab Särgava.

Selle kohta, mida on ette võetud ja milliseid samme astutud, ütleb Särgava, et turundamise osas läks käima müügikampaania “imelised hinnad”, mis kestis 25. märtsist 10. maini, kui kohapeal sai Saidafarmi tooteid osta praktiliselt poole hinnaga.

Foto: Saidafarm. Aastapäeva tähistamine Saidafarmi kontori ees.

Suuremate koguste tellimisel on ka lähematesse kohtadesse kojukandeteenust osutatud. “See on küll ilmselgelt hetkel kahjumlik tegevus, kuid seda tehakse lootuses, et kui kriisi üle elatakse, läheb elu taas edasi,” avaldab ta lootust.

“Müüa, müüa müüa!”

Kuidas suhtub Saidafarm praegusel ajal müüki ja turundusse? Eeldatavasti on see praegu olulisem kui eales varem.

„Müüa, müüa, müüa! Sest käibe olemasolust sõltuvad kogu ettevõtte elu sisendid ja kohustused,“ vastab Särgava.

Kaupade kohaletoimetamise ümberkorraldamise kohta räägib Särgava, et kaubabuss sõidab endiselt ringi, aga poole väiksema koormaga. Kohapealne müük on elavnenud, suheldakse uute klientidega Facebooki ja infotelefonide vahendusel. Olukord on tundmatu ja väljakutseid pakkuv.

Riigi kohta pole keni sõnu öelda

Küsimusele, kas tema hinnangul on riik toimetanud praegu asjakohaselt ja kas kavandatav abipakett näib talle piisavalt tõhus ja loogiline, vastab Särgava järgnevalt: „Nii vist pole kena öelda, aga see, kuidas see riik hetkel toimetab, meeldib eelkõige opositsioonile. Loodavad kiiremini võimule saada.“

„Töötute abistamisega juhtus meie arusaamist mööda nüüd nii, et nad ei saa enne tööle tulla, kui abi otsa saab, sest muidu võivad selle kaotada. Mõned ikka helistavad kah, aga küsivad ainult, kas päevaks, paariks tulla saab? Mida teha tuleb, palju palka saab, ei tuntagi huvi,“ kirjeldab Särgava.

Lõpetuseks jäägu siiski kõlama positiivsed toonid

„Parim retsept läbi aegade on ikka vastu pidada, siis ja ainult siis kiidab töö tegijat!“ julgustab Särgava teisi põllumajandustootjaid. “Kas pole aegu raskeid olnud, haigusi ja suremisi, aga ikka lootuses paremale homsele on heidetud oma tavalisele asemele!”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga