Suur osa tootjatest on seotud PRIA poolt makstavate keskkonda hoidvate toetusmeetmetega, tõendava dokumendi tühistamisel kaasneb tagasinõue toetuste osas kogu toetusperioodi ulatuses.
Foto: Pixabay

Selgus majja: põhjalik ülevaade riigipoolsest järelevalvest mahetootjae üle

Ehemaitse.ee otsustas uurida, kuidas käib riigipoolne järelevalveprotsess juba tunnustatud mahetootjate osas ning millega peaks mahetootja arvestama. 

Ehemaitse.ee küsimustele vastasid Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, Veterinaar- ja Toiduameti kalapüügi ja turukorralduse peaspetsialist Kairi Sisask ning Põllumajandusameti mahepõllunduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Maaeluministeerium: Mahepõllumajandus on tootmissüsteem, mis ühendab nii parimad keskkonnasõbralikud põllumajandustavad kui ka loomade kõrged heaolustandardid.

Lisaks on mahepõllumajandus Euroopa Liidu ühiselt kokkulepitud reeglitel põhinev kvaliteediskeem, mille läbi on võimalik pakkuda tarbija eelistustele vastavaid tooteid.

Mahepõllumajanduse kvaliteediskeemi üheks oluliseks ülesandeks on tarbija usalduse säilitamine mahetoodete suhtes, usaldusväärsuse tagamiseks on omakorda peamine tõhus järelevalve.

Kirjeldage palun võimalikult avatult, kuidas käib mahetootjate osas toiduohutuse järelevalve. Seda siis eeldusel, et tootja on juba mahetootjana sertifitseeritud, st tegemist ei ole mahetootja tunnustuse taotlemisega, vaid justnimelt järelevalvega.

Kui tihti ja millise loogika alusel kontrolli teostatakse ning mil moel see valik toimub, st kas pigem võetakse aluseks mingit masti kaebused ostjate/klientide poolt või käib see kuidagi pistelise valiku alusel?

Maaeluministeerium: Eestis on kõik mahe-ettevõtted riikliku järelevalve all: Põllumajandusamet kontrollib esmatootmisega tegelevaid ettevõtteid ning Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib töötlemise, turustamise, ladustamise ja toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid.

Kõiki mahe-ettevõtteid kontrollitakse igal aastal vähemalt ühe korra. Kontroll hõlmab nii füüsilist kohapealset kontrolli kui ka administratiivset (dokumentide) kontrolli.

Lisaks kontrollitakse 10% ettevõtetest riskipõhiselt, mis tähendab, et sõltuvalt tootmise suurusest ja tüübist ning võimalike riskide realiseerumise tõenäosusest võidakse ettevõtet kontrollida ka rohkem kui üks kord aastas.

Kontrollide käigus võetakse 5% ettevõtete puhul taimekaitsevahendite jääkide proovid, et hinnata, kas tootmises on kasutatud selliseid aineid, mis ei ole mahepõllumajanduses lubatud.

Põllumajandusamet: Põllumajandusamet kontrollib mahepõllumajandusega tegelevaid tootjaid. Tootjaid kontrollitakse vähemalt kord aasta jooksul, see on nö põhikontroll.

Lisaks põhikontrollidele kontrollitakse teist korda 10 % tootjatest, need on nö riskipõhised kontrollid.

Riskipõhiste kontrollide läbiviimiseks hinnatakse ära valdkondlikud riskid (tootjal on erinevas üleminekus tootmismaad, tootmise suurus, eelmise aasta rikkumised jms) ja valitakse ettevõtted, kus need kõige suurema tõenäosusega realiseeruda võivad, arvestatakse ka laekunud vihjetega.

Kontrollide käigus võetakse 5% tootjate juurest proovid, et hinnata, kas on kasutatud tootmises vahendeid, mis ei ole mahepõllumajanduses lubatud.

Proovid võetakse erinevatest kultuuridest ja seda ajal, kus keelatud vahendite kasutamine on kõige tõenäolisem. Proovide võtmisel arvestatakse ka laekunud vihjetega.

Riskipõhised lisakontrollid ja proovide võtmised tehakse reeglina mahepõllumajandusega jätkavate ettevõtete hulgas, erandina alustajate hulgas, kui oleme saanud tootja kohta vihje.

Lisaks teeme koostööd VTAga ja suuremate tooraine kokkuostjatega, kui nendel mõne tootja suhtes kahtlusi on.

Näiteks kui oleme kokkuostjalt saanud info, et kokku ostetud toodang sisaldas taimekaitsevahendi jääke (suuremad kokkuostjad võtavad ise ostetavast toodangust proove).

Veterinaar- ja Toiduamet: Mahetoodete impordil kolmandatest riikidest kontrollitakse alati nende dokumente.

Teatud riikidest pärit mahetoodete puhul on meil kohustus võtta alati proove. Siinkohal räägime näiteks Ukrainast, Kasahstanist, Moldovast või Venemaalt pärit teraviljatoodetest või Hiinast sisse toodud Goji marjadest.

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit mahetoodetest võtame proovid juhuvalimina.

Lisaks teeme ettevõtetele ristkontrolle koostöös Põllumajandusametiga ja teiste riikide mahekontrolli teostavate ametitega.

Kontrollide käigus teeme kindlaks näiteks, kas turustajate poolt kokku ostetud ja edasi müüdud tootekogused langevad kokku ka teiste tehingutega seotud ettevõtete andmetega.

Kontrollide käigus võetakse viie protsendi ettevõtjate toodangust proovid, millega kontrollitakse mahepõllumajanduses keelatud ainete sisaldust.

Proovivõtt on samuti riskipõhine ja nende juures arvestatakse ka lisaks seda, milliseid tooteid tavatootmises saagikuse tõstmiseks kõige rohkem taimekaitsevahenditega töödeldakse.

Eelmisel aastal lõpetas Veterinaar- ja Toiduameti algatusel tegevuse 12 maheettevõtet.

Veterinaar- ja Toiduamet: Eelmisel aastal lõpetas ameti algatusel tegevuse 12 maheettevõtet.

Neist neli ei suutnud täita mahepõllumajanduse nõudeid ettevõttes valitsenud püsiolude tõttu, kuus ettevõtet ei esitanud nõutud andmeid või takistas muul viisil järelevalve teostamist ning kahe ettevõtte puhul oli tegemist korduvate mahenõuete rikkumisega.

Päris tihti esineb olukordi, kus ettevõte ei teavita ametit oma tegevuse lõpetamisest.

Kui aga ettevõte ei esita ühel hetkel enam tootmismahtusid ja seda ettevõtet kontrollida ei saa, sest keegi ei vasta kirjadele ja kõnedele ning ettevõtte uksed on suletud, siis lõpetatakse ettevõtte tegevus ameti poolse algatusena.

Kõige täpsem ja ajakohasem info mahetoodete töötlejate kohta on üleval mahepõllumajanduse registris, mille leiab Põllumajandusameti kodulehelt.

Mahetunnustuse äravõtmisel eemaldatakse ettevõte ka maheregistrist.

Maaeluministeeriumis toimunud pressikonverentsil toiduohutuse teemadel mainiti, et eksimusi tulevat ette ka mahetootjate seas, seda ka paljukõneldud taimekaitsevahendite jääkide osas. Kui mitut taolist näidet Te saate näiteks möödunud, 2018. aasta kohta välja tuua?

Põllumajandusamet: Eelmisel aastal tuvastati plaanilisel kontrollproovide võtmisel taimekaitsevahendi jääk 4-st proovist.

Lisaks tuvastati ühel juhul tuuletriiviga mahe maale kandunud taimekaitsevahend, põllult saadavat saaki ei saanud turustada mahemärgistusega.

Kokkuostjatega tehtud koostöö käigus saadud infost lähtuvalt ja kontrollide tulemusel keelati mahetoodanguna müük ühel toidukaera ja ühel söödaherne partiil.

Lisaks tuvastati ühel juhul jääk toidukaeras, mille tulemusena pidi ettevõte lõpetama oma tegevuse mahepõllumajanduses.

Mis on Teie hinnangul nende eksimuste tagamaad – inimlik eksimus, tahtlik eksimus või hoopiski teadmatus?

Põllumajandusamet: On juhtumeid, kus taimekaitsevahenditega saastumine on tingitud naaberpõllul tegutsevast mittemahepõllumajanduslikust tootjast.

Sel juhul tühistatakse saastunud maa mahe staatus st sellel maalt mahetoodangut sel aastal toota ei saa.

Kas ja kuivõrd erineb tava- ja mahetoidutootjate kontroll? Teadupoolest on mahetootjana tunnustamise eeltingimuseks, et kõik protsessid ja töölõigud, sh kogu tooraine peab olema mahe. Kui palju kulub keskmiselt ühe tootja kontrollimisele aega?

Maaeluministeerium: Nii tava- kui ka mahetoidu tootmine peab vastama toiduseaduse nõuetele.

Kõiki toidu tootmisega tegelevaid ettevõtteid kontrollitakse regulaarselt toidu järelevalve käigus. Mahetoidu puhul lisanduvad sellele mahepõllumajanduse nõuete täitmise kontrollid.

Millised on sanktsioonid, kui leitakse lubatust kõrvalekaldeid tavatootjail, millised aga mahetootjate puhul? Mõni drastilisim näide?

Maaeluministeerium: Sanktsioonid sõltuvad rikkumise raskusastmest. Raskete tahtlike rikkumiste korral on võimalik ettevõtte tunnustamise otsus kehtetuks tunnistada, mis tähendab seda, et ettevõte ei saa enam mahetooteid turustada.

Kui mõni nõue on puudulikult täidetud ja seda saab muuta, nt põlluraamat on täitmata või arvestused on puudulikud (nii looma- kui ka taimekasvatuses), siis vormistatakse ettekirjutus.

Nõude täitmiseks antakse aeg ja tehakse järelkontroll veendumaks, et puudus on likvideeritud.

Kõiki mahe-ettevõtteid kontrollitakse igal aastal vähemalt ühe korra.

Põllumajandusamet: Tahtliku teo puhul tühistame ettevõtjal mahepõllumajanduslikku tootmist tõendava dokumendi.

See tähendab tootjale, et ta ei saa oma toodangut mahepõllumajanduslikult turustada ja ta ei saa mahepõllumajandusliku tootmisega jätkata.

Suur osa tootjatest on seotud PRIA poolt makstavate keskkonda hoidvate toetusmeetmetega, tõendava dokumendi tühistamisel kaasneb tagasinõue toetuste osas kogu toetusperioodi ulatuses.

Millist nõu Te omalt poolt annaksite meie tootjaile, nii tava- kui mahetootjaile, et meie toit oleks puhas ebavajalikust?

Maaeluministeerium: Tavatootmises on võtmeküsimus integreeritud taimekaitse (ITK) rakendamine selleks, et aidata vähendada taimekaitsevahenditest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõju ning saavutada nende säästvam kasutamine.

ITK kujutab endast eelkõige erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist. Kombineeritult rakendatakse nii bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi kui ka mehaanilisi meetodeid.

Kõikide meetodite rakendamine hoitakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale viiakse miinimumini.

ITK rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu.

Põllumajandusamet: Tootjatel soovitan oma tootmises hinnata võimalikud riskikohad, arvestada kõrval tegutsevate tootjate tootmistavadega ja maandada nendest tulenevalt riskid.

Mõelda tuleb oma tootmisest kaugemale – Eesti mahetootjatel on praegu loodud usaldusväärne kuvand mahetoodangu turul.

See tähendab tootjatele paremaid turustamisvõimalusi ning ka paremaid hindasid. Pettusega rikub tootja ära esmalt iseenda maine riigisiseselt ja kahjustab samas kogu Eesti mahesektori mainet suurematel turgudel.

Maine kahju tähendab aga turusituatsiooni halvenemist kõigile Eesti mahetootjatele.

Kommentaar

Airi Vetemaa, Mahepõllumajanduse Koostöökogu:

Mahepõllumajandusega seotud nõuete pakett on tootjale väga mahukas – see puudutab nii taime- kui ka loomakasvatust, töötlemist ja turustamist.

Kõiki maheettevõtteid, nii tootjaid, töötlejaid kui ka turustajaid kontrollitakse mahenõuete osas kohapeal vähemalt üks kord aastas, sellele lisanduvad veel riskipõhised täiendavad kontrollid.

Mahetootmist kontrollib Põllumajandusamet ning töötlemist ja turustamist Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks on maheettevõtted veel kõigi samasuguste kontrollide all nagu tavaettevõttedki.

Erinevalt mahetootjatest kontrollitakse vaid üksikuid tavapõllumajandustootjaid.

Tootjate mahekontrolli käigus kontrollitakse nii tootmissüsteemi kui ka dokumente (nt arvestuse pidamine, sisendid, müük).

Põldudel ja loomakasvatuses tehakse visuaalne kontroll. Toodangust võetakse kontrollproove riskide hindamise alusel.

Rõhutame, et kontroll on väga tihe ja põhjalik ning rikkumised tulevad välja – samas tuvastatakse
ligi 2000 mahetootja kontrollimisel aastas vaid mõne üksiku ettevõtte puhul mittelubatud ainete kasutamine.

On olnud ka juhtumeid, kus saastumine on toimunud tuuletriiviga naabruses oleva tavatootja põllult.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu arvates tuleb tahtlikke rikkumisi väga rangelt karistada, sest üksikud negatiivsed juhtumid tekitavad mahepõllumajanduse ja mahesektori mainele suurt kahju.

Mahetootjate kontroll on oluline, et tagada mahetoodangu
usaldusväärsus.

Arvestades aga tavatootjate mitu korda suuremat hulka, tuleks kindlasti leida lisaks rohkem võimalusi ka nende toodangu kontrolliks.

Praegu on kõigist PMA poolt võetud taimekaitsevahendite
jääkide proovidest rohkem kui pooled proovid võetud mahetootjate toodangust.

Tavatootjate sanktsioonide osas meil puudub info. Mahetootjate puhul aga võib tõsise tahtliku rikkumise korral mahetunnustuse ära võtta, millega kaasneb toodangu mahedana müügi keeld, samuti tuleb tagasi
maksta eelmiste aastate mahetoetus.

Samas juhul kui mahetootja põllule satuvad pestitsiidid naaberettevõtte tavapõllu taimekaitsetööde käigus, on mahetootja ikkagi vastutav, ta ei saa seda
toodangut mahedana müüa, samuti läheb vastav põld uuesti 2-aastasele üleminekuajale – seega kaotab tootja võimaluse müüa selle põllu toodangut mahedana kokku kolmel aastal.

Mahemärki kandvat toodangut võib usaldada, sest kontroll on põhjalik ja juhul kui ka tuleb ette mõningaid rikkumisi, siis tulevad need kiiresti välja.

Kui tahta pestitsiidijääke toidus vältida, siis on
kõige kindlam valik mahetoit. Kõigi maheettevõtete kohta saab infot avalikust mahepõllumajanduse registrist, sealt on ka näha, millist toodangut neil on õigus mahedana müüa.