Mahetootmises saab kasutada vaid looduslikke vahendeid ja mehaanilisi võtteid, mis teeb mahetootmise ajamahukamaks.
Foto: Tammejuure Mahetalu

Tammejuure Mahetalu: mahetootjate registrit tuleks tarbijaile senisest enam tutvustada

Tammejuure Mahetalu on peretalu, kes kasvatab ise tooraine ja töötleb seda omade seadmetega: õlid, jahud, helbed, kanepitooted. Talu perenaine Karin Tiit rääkis Ehemaitse.ee-le, kui lihtne või raske on olla mahetootja.

Tammejuure Talu sai mahetunnustuse 2001.aastal. “Mahetootja tunnustuseni jõudmine ei olnud meie
jaoks keeruline, sest majandasime juba varasemalt sarnaste põhimõtete järgi,” räägib Tammejuure mahetalu perenaine Karin Tiit.

Et mahetootjaid kontrollitakse detailsemalt kui tavatootjaid, külastab ka Tammejuure mahetalu kahel korral aastas VTA ametnik.

“Vaadatakse üle, et kõik oleks korras, selgitatakse välja, kust tuli tooraine, mida tehti, kui palju on alles, tuvastatakse laoseis ja vaadatakse, et oleks tehtud vajalikud korralised analüüsid,” kirjeldab Tiit.

Ametnik võtab pisteliselt analüüse nii toorainest kui tootest. “Põllumajandusamet kontrollib mahetootjaid suvel üks kord aastas, võttes samuti pisteliselt proovi nii saagist kui ka põllult taimikust.”

Tiidu kogemust mööda kulub ühe ametniku külastusele umbes kolm tundi ühe kontrolli kohta.

PRIA kontrollib, et tööstuslik kanep ei sisaldaks narkootilist kanepit

Veel kontrollitakse perenaise sõnul, kust tuli saak, kuhu see läks, mis on alles.

“Lisaks on veel PRIA kontroll, aga tema kontrollib Tammejuures, et ei kasvatataks narkootilist kanepit tööstusliku kanepi seas, lisaks muud PRIA kontrollid, mis ei ole seotud laboratoorsete uuringutega,” räägib Tiit.

Tammejuure Mahetalu perenaine Karin Tiit talu kanepipõllul.

Perenaise sõnul on mahetootmise ja tavatootmise vahel iseenesest ikka väga suur vahe. “Mahetootmises saab kasutada vaid looduslikke vahendeid ja mehaanilisi
võtteid, mis teeb mahetootmise märksa ajamahukamaks,” märgib ta.

Kogu tootmine nõuab perenaise sõnul pikemaajalist etteplaneerimist, nt külvikorrad. “Tavatootjal on paljudel
juhtudel lihtsamad lahendused erinevate probleemide lahendamiseks, nt saab pestitsiidipritsiga põllule minna,” tõdeb Tiit.

Paberimajandus võtab mahetootjal samuti tavatootjatest rohkem aega.

“Ka VTA poolse töötlemise kontrolliga kaasneb täiendav aja- ja rahakulu. Samas on asjad läinud aja jooksul ka lihtsamaks – näiteks Põllumajandusametil on nüüd juba iseteenindusportaal, mis on arusaadav ja mugav kasutamiseks,” lausub Tiit.

Perenaine jätkab, et mahetootja peab järgima lisaks erinevatest maheseadustest/määrustest tulenevatele nõuetele ka kõiki teisi tootjatele/töötlejatele kehtestatud
nõudeid (nt toiduseadus jne).

“Seetõttu on mahetootjad palju põhjalikuma
kontrolli all ja kõikidele kontrollidele kokku kulub päris palju aega,” täheldab Tiit.

“Mahetootjaid ja –töötlejaid kontrollitakse kõiki vähemalt üks kord aastas, lisaks siis veel kõik muud kontrollid.”

Mistahes kaebuste peale tullakse alati kohale

Tiit jätkab, et lisaks tullakse mahetootjaid kontrollima alati ka mistahes kaebuse peale.

“Näiteks ühel korral pöörduti meie osas VTA poole, et miks rukkimanna on selline kõvemateraline puder,” räägib ta.

“Uuriti, et kas on ikka ohutu toit. Panime siis etiketile valmistamisõpetuse, et putru peab keetma ikka
vähemalt kümme minutit, mitte ainult viis minutit,” meenutab Tiit pooleldi muigamisi ja lisab täpsustades, et see juhtum ei olnud mahetootmisega seotud.

Veel teevad perenaise sõnul VTA ja PMA kontrolli lisaks ka pisteliselt.

Perenaise sõnul ei ole Tammejuure mahetalus seni taimekaitsevahendite jääke tuvastatud, sest talu
kogu tootmine on 100% mahe.

“Põldude osas on meil samuti stabiilne valik ja pikaajalised mahemaad. Alati hoiame muidugi hinge kinni, et need
päeval tuulega pritsijate kemikaalid meie põllule ei suundu, sest seaduse kohaselt ei tohi tuulekiirusega rohkem kui 4 m/s üldse keemiaga põllul tööd teha, aga ikka tehakse kahjuks,” tõdeb Tiit.

Mahetootmises keelatud taimekaitsevahendite kasutust on Tiidu hinnangul tuvastatud ülivähe.

“Ilmselt on nii, et kui seda tehakse, siis ikka teadlikult, kuna töö vajab tegemist ja enda huvid on tähtsamad kui ümberkaudsed inimesed, lapsed või mahepõllud,” oletab ta.

“Nõudeid on ju kogu aeg korrutatud ja need pole midagi uut.”

Tammejuure Mahetalu perenaine soovitab tarbijail alati kontrollida, kas tootjal on ametlik mahesertifikaat või mitte.

Mahetootjate registri olemasolust tuleks tarbijaid senisest enam informeerida

Samuti võiks Tiidu sõnul mahetootjate registrit senisest enam reklaamida, siis tekasid inimesed tootjaid ja nende tausta ka internetist enam otsida.

Toorainetootjad: https://portaal.agri.ee/avalik/, mahetootjate  ja töötlejate osas on
seal tabel: “mahepõllumajanduse käitlejad”
https://pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=319

“Sest näiteks kaubandusketis müüvad vahel ka sellised firmad mahemärgisega toodet, kellel on juba üheksa kuud tagasi mahemärgis ära võetud, aga ikka müüvad rahulikult edasi kaubandusvõrgus,” lausub Tiit.

“Sellepärast on tähtis inimestele seda registrit tutvustada, samuti tasuks muuta seda veidi kasutajasõbralikumaks ja lihtsamaks.”

Nii soovitab Tammejuure Mahetalu perenaine tarbijaile eelistada ennekõike mahetootjat, kes toodab ise ka tooraine ja seda ise töötleb.

“Siis saab kindel olla, et tootmisahel on olnud ühtedes kätes ja ausa toidu garantiiga!”

Tammejuure Mahetalu kutsub 21.juulil Avatud Talude Päevale, kus näitab, mida talus tehakse ja kust tuleb tooraine. Avatud on kanepikohvik ja mahepõllumajanduse näitus.