Eestil on igati head eeldused toidukaupade ekspordiks – meil on pikaajalised traditsioonid ja oskused, kaasaegne tehnoloogia ning ökoloogiliselt puhas tooraine.
Foto: AS Tartu Näitused

Tänavune Maamess pakub ehedaid elamusi

Maaeluga seotud ettevõtetel ning kõigil huvilistel tasuks kalendrisse teha vastav märge, sest Maamess stardib taas! Tänavu oodatakse külastajaid 25.-27. aprillil, nagu ikka Tartu Näituste messikeskuses.

Eesolev Maamess toimub juba 27ndat korda, ühtekokku osaleb 480 eksponenti 12st riigist põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toiduvaldkonnast.

„Maamess on oluline kohtumispaik,“ sõnas messi projektijuht Margus Kikkul, kelle sõnul on mess töö tegemise kohaks nii ettevõtetele toodete ja teenuste tutvustamiseks kui ka külastajatele.

Maamess toimub alates 1993. aastast ning leiab sel aastal aset juba 27. korda. „Hea meel on näha, et mess on saanud traditsiooniks nii ettevõtete kui külastajate seas,“ märkis korraldaja ning lisas, et Maamess on oluliseks sündmuseks maaelu ja maal töötamist tutvustava osana.

Ka tänavusel Maamessil on esindatud põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toiduvaldkonna alateemad.

Messil on esindatud põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toiduvaldkonna alateemad. Kokku koondab Eesti suurim mess Maamess endas 70 000 m2 ekspositsioonipinda.

Lisaks Tartu messikeskuse kolmele statsionaarsele paviljonile pannakse püsti 1200-ruutmeetrine D-hall, kuhu koonduvad toidu- ja taluturismi ettevõtted, 800-ruutmeetrine loomade hall ning 600-ruutmeetrine taluturupaviljon.

„Olulisel kohal on kodumaised maitsed ja talutoodang, mida sellel aastal leidub nii taluturupaviljonist kui ka toidu- ja taluturismi ettevõtteid koondavast D-hallist,“ märkis Kikkul, kelle sõnul on kohalik talutoodang ning mahekaup messil iga aastaga aina hinnatum.

Messiprogramm ja tegevused on jagatud igasse päeva. Vaadata saab mitmeid näitusi, osaleda võistlustel ning seminaridel või külastada lastega Lottemaa kontserte.

Messil asub ka suur loomade ala, kus saab näha lihaveiseid, kitsi, lambaid, alpakasid ning teisi loomi. Kindlasti leiavad enda jaoks sobiva ka kõik need, kes otsivad kohalikku talutoitu või -tooteid.

Nagu ikka, on olulisel kohal on kodumaised maitsed ja talutoodang,

„Maamess ei piirdu ainult messiväljakuga, vaid messiaegne melu kandub üle terve Tartu linna ja kaugemalegi,“ ütles Kikkul.

Tänavune Maamessi sümbol on kartul

Selleks, et ka tavakülastaja oskaks messilt üles leida põnevad uudised ning tutvuda valdkonna uudistega, on need traditsiooniliselt tähistatud Maamessi graafika sümboliga, milleks on sellel aastal kartul.

“Nagu kartul on traditsiooniliselt eestlaste toidulaua oluline osa, nii on ka Maamess saanud traditsiooniks paljudes peredes ja ettevõtetes,” märkis Kikkul.

Kartul saab messi raames tähelepanu läbi mitmete tegevuste, olgu selleks raadios Elmar toimuv kartuliretseptide konkurss või kartulitemaatilised tegevused maanädala avamisel messi eel.

Maamess on üks silmapaistvamaid messe nii Balti- kui Põhjamaades, mis kuulub 1997. aastast ka Euroopa suurimaid põllumajandusnäitusi koondavasse liitu EURASCO.

„Liitu kuulumine on oluline osa Maamessi kvaliteedis,“ lausus projektijuht, kelle sõnul tullakse messi külastama üle Euroopa.

„Ka külastajate rohkus näitab, et Maamessi on vaja,“ sõnas ta. Mullu käis väljapanekutega tutvumas 44 305 inimest.

Põhjaliku ülevaate toimumiskohast, lahtiolekukellaaegadest, parkimiskorraldusest, messi eksponentidest ja programmist leiab kodulehelt www.maamess.ee.