Elva lähistel Hellenurme külas toimetab tubli väiketootja Birchlagoon OÜ. Pildil ettevõtte asutajad Rain Komlev ja Birgit Lõhmus.
Foto: Aldo Luud

“Tartu maitse 2019” tiitlile kandideerinud mahetootja BirchLagoon OÜ – kes nad on?

Augusti alul toimunud Tartu toidu- ja veinifestivalil valis Tartu linn endale nii maitsed kui ka veini – toimus konkurss “Tartu maitse 2019”. Ehemaitse.ee tegi veidi lähemalt juttu ühe konkursil osaleja – BirchLagoon OÜ-ga. 

Miks just kasemahl? Eestis on minu teada veel vähemalt üks tootja, kes kasemahla purki paneb, kas see fakt ei sega, või mahute kenasti kõik toimetama?

Võime ju kasemahla nimetada Eesti Nokiaks. Miks mitte teha tooteid, mis tulevad otse loodusest ja on tervisele nii kasulikud.

Eestis on koguni kaks tootjat peale meie. Ühega neist tegime alguses isegi koostööd, müües neile toorainet. Mahume kõik kenasti Eestisse, kuna  tooted on kõigil tegelikult erinevad.

Kuidas on tarbijad Teie tooted vastu võtnud?

Kui tarbijad on meie jookide maitset kord tunda saanud, võtavad nad selle kenasti vastu! Mõnedel Eesti inimesel on jäänud vanast ajast hapendatud kasemahlast halb mekk suhu, kuid meie oleme selle halva mälestuse nende maitsemeeltest kustutanud.

Võime rahul olla! Toome näite: üks meie jookidest on kokku segatud kasemahlast, kanepist ja ingverist. Laatadel on paljud meile ütelnud, et oi ei, seda ingverit ma üldse ei armasta.

Meie kostame vastu, et väga hea, Teile see jook just mõeldud ongi! Proovivad ja ostavad, kuigi alguses oli jutt, et ei armasta ingverit. Jookide lisandid on kasemahlaga kooskõlas ja ei domineeri liialt.

BirchLagoon tootjad usuvad, et suudavad inimesi taas-harjutada hapendatud kasemahlast lugu pidama.

Teie ettevõtte sünnilugu? Mis olid esimesed sammud, ka esimesed reaalsed tooted, millega startisite?

Meie idee sai alguse koduvärava kaskedest. Nagu igal aastal kogusime kasemahla oma tarbeks, nii tegime seda ka 2015. aasta kevadel.

Kuid siis tekkis idee maitsestada seda hüva rüübet kuivatatud õuntega. See maitses ja säilis suurepäraselt, nii tekkis idee proovida veel teistegi maitsetega, nt lisasime siis piparmünti.

See jook oli kohe nii hea, et tuli idee seda ka meie maa inimestele pakkuma hakata. Protsess “ideest pudelisse” võttis veidi aega, kuna toodet tuli katsetada ja vaadata, kas kuidas need kaks maitset omavahel toimetavad ja kuidas kasemahl sellisel kujul üldse säilib.

Nii jõudsime esimese tootega turule 2017 aasta augustis, milleks oli „Kasemünt õrna mulliga”.

Kui pikalt kestis nö hoovõtu periood, enne kui reaalselt esimeste müükideni jõudsite?

Kaks aastat oli „hoovõtu”-periood, kuna nagu juba eelnevalt mainitud, tuli toodet enne turule toomist katsetada. Esimesed müügid tegime festivalidel ja laatadel. Milallgi siis sai loodud ka meie bränd BirchLagoon.

Milline näeb teie tootmine praeguseks välja, kui mitu üksust teil kokku on ja kui suur on müügivõrgustik Eesti tasandil?

Meie kasemahlajookide tootmine on pereettevõte, teeme seda kahe pea ja nelja käega. Meie joogid valmivad käsitööna.

Kogu tootearenduse oleme kõik ise välja töötanud. Retseptidest kuni toodete disainini. Hetkel on edasimüüjaid Eestis kokku 64. Suurimaks edasimüüjaks on Coop Eesti Keskühistu.

Kui suur on teie tiim, kus peamine tegevuspiirkond?

Nagu öeldud, koosneb meie tiim kahest inimesest. BirchLagoon OÜ asutajad Rain Komlev, kes on ka tootmisjuht ja Birgit Lõhmus, kes tegeleb turundamisega. Tegutseme Tartumaal, Elva vallas, Hellenurme külas, Vahemetsa talus.

Veel kuuluvad meie meeskonda tegelikult arvutaja Johanna Tõns ning nõumees Kalev Kaarna – nende panus on meile väga suure kaaluga.

Kirjeldage oma tootekontsepti, millised on teie peamised tooted?

Kergelt hapendatud kasemahlajoogid, kuhu on lisatud erinevaid maitse- ja ravimtaimede tõmmiseid. Vähese suhkrusisaldusega.

Hetkel on meie tootevalikus 7 erineva maistega kasemahlajooki: „Originaal”, „Tatraõiega”, „Võililleteega”, „Kanepi ja Ingveriga”, “Kasesõstar”, “Kasemünt” ja “Kaseglögi.”

Oleme võitnud Eestimaa Talupidajate Keskliidult kaks auhinda: „Rahva Lemmik 2019” ja „Parim jook 2019”.

Jook „Kasesõstar” oli „Parim mahejook 2018”. Meie “Kasemünt” jooki ostes toetate MTÜ-d Nähtamatud Loomad. Igalt joogilt anname 5 senti.  Nad võitlevad loomade vabaduse eest, näiteks võitlevad karusloomafarmide vastu.

 

Kui peaksite alustama nullist ja uuesti, kas valiksite sama raja? Mida teeksite ehk teisiti?

Kui peaksime alustama nullist, ei teeks midagi teisti. Jah igasuguse uue loomine on alguses raske, kuid see on olnud imeline teekond, mille läbi oleme me palju õppinud ja koos sellega kasvanud.

Millised on edasised ambitsioonid, kas plaanid hõlmavad ka eksporti?

Edasised ambitsioonid näevad ette eksporti. Eesti on hea testturg, kuid maailmas on kasemahl vägagi hinnatud, kuna kaskesid kasvab väiksel territooriumil maakeral.

Mis on praeguse hetke suurim mure, mis aga enim energiat tagasi toob/seda annab?

Mis on üldse mured? Kõik siin ilmas on meile antud ülesanded, mis tuleb lahendada ühel või teisel moel.. Energiat annab kogu meie tegevus.

Eriti suure laengu saame inimestelt, kes meie jooke esimene kord proovivad ning neile tõeliselt see meeldib.

Kuidas oma tooteid praegu turundate, milline onüldse teie turunduslik strateegia?

Hetkel kasutame turundamiseks üldlevinud sotsiaalmeediakanaleid ning  otsest turundamist, pakkudes poodidele, restoranidele ja kohvikutele oma tooteid.

Kui suur ja kui karm on praegu konkurents väike-joogitoodete valdkonnas Eesti tingimustes? Kas konkurentidega ka suhtlete, on neid teie võtmes ülepea olemas, ja kui on, siis kas teete ehk koguni koostöödki?

Konkurents on väike-joogitoodete valdkonnas tegelikult tihe. Vaadake kasvõi käsitööõlle tootjaid, poes võtab nende valik silme eest kirjuks.

Kasemahlajookidega on asi hetkel veidikene lihtsam. Konkurentidega on suhted head.

Nagu mainisime, tegime varasemalt ühega neist koostööd, müües neile toorainet, kuid kuna meie enda toomine on niivõrd laienenud, ei saa me kahjuks seda võimalust pakkuda.

Kas turustate oma tooteid praeguseks ka mõnes kaupluseketis, kui kerge või raske see teekond on olnud?

Jah, meie tooted leiab Coop Eesti Keskühistu kauplustest, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailmast, Tartu Ja Pärnu Taluturust ning paljudest teistest poodidest, kohvikutest ja restoranidest üle Eesti.

Kerge pole ükski teekond, kuid ületamatuid takistusi pole olemas, kui on tõsine soov ja kindel tahe ning imemaitsvad joogid.

Kas kuulute mingisugusesse katusorganisatsiooni (nt nagu on Saare Ehtne Toode, Uma Mekk vm piirkondlik märgis/katusorganisatsioon)?

BirchLagoon kasemahlajoogid kannavad tunnusmärki „Ehtne Talutoit”. See tähendab siis seda, et meie joogid valmivad meie enda talus, on tehtud käsitööna ning kõik komponendid on enda kasvatatud.

 Kui palju on sellest kõigest reaalselt kasu, kui palju see turundusele ja reaalsele müügile kaasa aitab?

Raske on öelda, kas see on ka reaalset kasu meile toonud. Kuna meie tooted on algusest peale kandunud tunnusmärki „Ehtne Talutoit”, siis puudub meil ka võrdlusmoment.

Teadlikumad inimesed oskavad sellele märgile tähelepanu pöörata ja Eesti Talupidajate Keskliit teeb enda poolt kõik, et inimesed saaksid veel teadlikumaks sellest märgist.

Kas olete kunagi ka miskit masti toetusi kasutanud (EAS, PRIA)?

Hetkel oleme siiani saanud omade vahenditega hakkama.