Toiduliidu sealihakampaania avasid tippkokk Marko Sõmer, Silver Laas ja Mariliis Mia Topp gurmeelõuna valmistamisega.
Foto: Karli Saul

Toiduliidu kampaania „Sealiha – hea liha“ sai väärika avalöögi

Täna keskpäeval kuulutas Toiduliit kampaania „Sealiha – hea liha“ alanuks. Kaubanduskeskuses T1 toimunud avaüritusel kostitasid restorani Horisont peakokk Marko Sõmer, Trafficu solist Silver Laas ja fitness-sportlane Mariliis Mia Topp osalejaid hõrkude sealiharoogadega.

Eestlased tarbivad enim just sealiha. Üheks põhjuseks on tõsiasi, et sellest on võimalik valmistada mitmesuguseid maitsvaid ja tervislikke toite.

Nii näitasidki Marko Sõmer, Silver Laas ja Mariliis Mia Topp huvilistele ette, missuguseid roogasid on võimalik eestlaste lemmiklihast teha.

Tippkoka juhendamisel valmisid kaks hõrku toitu – värske salat ja sealiha raamen – mida said kõik ka järele proovida.

Foto: Karli Sauli Sealiha kui tooraine on vägagi variatiivne ja pakub avaraid võimalusi ka eestimaises köögis.

Toidukunsti nautimisele lisaks sai meeleolukal avaüritusel kuulata Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa ettekannet, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere kõneles lihatööstusest ning Atria Eesti AS juhatuse liige Meelis Laande rääkis seakasvatuse teemal.

Sirje Potisepa sõnul on kampaania “Sealiha – hea liha” vajalik, et selgitada, miks on sealiha oluline osa eestlase toidulauast ning kummutada lihatarbimise ümber levivaid müüte.

„Inimene on omnivoor ning liha söömist vajab ta tasakaalustatud toitumiseks. Eriti hea on sealiha süüa just praegu, sügisel-talvel, mil organism kulutab valgema ajaga võrreldes rohkem energiat,” selgitas Potisepp.

Foto: Karli Sauli Toiduliidu juht Sirje Potiseppa sõnul on kampaania “Sealiha – hea liha” vajalik, et selgitada, miks on sealiha oluline osa eestlase toidulauast ning kummutada lihatarbimise ümber levivaid müüte.

Marko Sõmer tõdes, et sealiha on hea toiduaine, olles aluseks nii Eesti kui ka mitmete teiste maailma köökidele. “Sealiha on mitmekülgsete maitseomadustega ja paljusid maailma kööke ei kujutaks ettegi ilma sealihata, näiteks Euroopas seapraed, vorstid, singid ja pateed või Aasias wokid ja raamenid. Sealiha sobib köögis paljude roogade valmistamiseks ja see on andnud inspiratsiooni ka näiteks peekonijäätise valmistamiseks, samas on see jõulupraadide ja grilltoitude näol oluline osa siinsest kultuurist,“ lausus ta.

“Kui meil seostatakse sealiha tervisehädadega, siis mõelgem Hiina ja Jaapani peale, kus tarvitatakse samuti palju sealiha, kuid seda tasakaalustatakse köögiviljadega. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on oluline,” lisas Sõmer.

Foto: Karli Sauli

Kokaoskusi demonstreerinud Silver Laas ütles, et sealihal on koht tema toidulaual. “Kokkan peaaegu iga päev. On ju teada, et näiteks peekon teeb kõik söögid paremaks! Kõige paremini tulevad mul välja kõikvõimalikud pastad ja salaretseptiga kartulisalat,” rääkis Laas.

Eestlastele mõeldud toitumissoovitustes on kirjas, et menüüst loomsete toiduainete välja jätmine pole soovitatav. Sealiha sisaldab eluks vajalikke toitaineid ning aminohappeid, mis aitavad organismil kasvada.

Samuti on sealiha väga mitmekülgselt kasutatav toiduaine, mis sisaldab erineva toiteväärtusega liha. Näiteks on sealiha sisefilee rasvasisaldus kõigest 5% ja välisfilee rasvasisaldus 6%.

Foto: Karli Sauli.
Atria Eesti AS juhatuse liige Meelis Laande

Statistikaameti andmetel on lihatarbimine Eestis viimastel aastatel tõusnud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal.

Kõige rohkem söövad Eesti inimesed sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas.

Rõõmud ja mured käivad käsikäes

Päris ilma muredeta lihatootjad aga kindlasti hakkama ei saa – suurim peavalu on täna tootmisesse sobiva tööjõu leidmisel ning kasvavad toorainehinnad.

Nii on pea kõikide kodumaiste lihatootjate müügitulu viimase nelja aastaga märgatavalt kasvanud, ent pea samale tasandile küündiv kulude kasv käib tootjatel varjuna kannul. 

Foto: Karli Saul

Rõõmu teeb tootjaile aga, et üha teadlikumalt eelistatakse kodumaiseid tooteid ja tootjaid ning ka tootepakendil olevat infot loetakse järjest enam ja kasvava teadlikkusega.

“Veel on positiivne, et meie lihatoodete eksport on selgelt kasvutrendis, samas kui imporditava värske liha mahud on tänaseks langemas,” sõnas HK Scan juht Anne Mere.

Atria Eesti AS juhatuse liige Meelis Laande tõdes, et sigade Aafrika katku (SAK) oht ei ole siinsete tootjate jaoks sugugi kadunud. “Jätkub pidev järelvalve ning bioohutusnõuete täitmine,” märkis Laande.

Foto: Karli Saul
HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere kõnelemas avaüritusel lihatööstusest laiemalt.

Nii Mere kui Laande kinnitasid, et sealiha hinnatõusu taga on  Hiina  sigade arvu vähenemine seoses sigade Aafrika katkuga ligikaudu 25%, Vietnamis on sama arv vastavalt suurusjärgus 30%.

Ka on Laande sõnul sealiha isevarustatuse tase Eestis jätkuvalt madal. Rõõmu ei tee ka pidev negatiivne uudistevoog liha tarbimise kohta.

“Veganite poolt on meedias pidev vastu-töötamine, erinevate uuringute andmetel on tänaseks mitte-lihasööjaid kuni 2%​,” rääkis Laande.

Ent ühes ollakse täiesti ühel nõul – sealiha on Eesti inimeste seas jätkuvalt enim tarbitav liha.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga