Kommide ja šokolaadidega maiustab iganädalaselt pool ehk 54 protsenti elanikkonnast. Foto: Pixabay

Tootjad on suhkruvaesteks toodeteks valmis, kõik tarbijad veel mitte

Üle poole Eesti toidutootjatest on ainuüksi viimasel aastal vähendanud toodete suhkrusisaldust 10 ja enam protsenti ning valmis tootearenduseks ja suhkurvaesema toidulaua pakkumiseks ka lähiaastatel, võtab kokku Toiduliidu värske analüüs. Samal ajal näitab eestimaalaste magusatarbimise uuring, et suur enamus ei ole valmis suhkrusisaldusega toodetest loobuma.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rõhutas, et Eesti toidutootjad on lisatud suhkru sisaldust toodetes jõudsalt vähendanud.

„Eesti toidutööstused on lisatud suhkru sisaldust juba viimasel kuuel-seitsmel aastal tõhusalt vähendatud, enim piimatoodete ja karastusjookide kategoorias,“ lausus Potisepp. „Hüppeline või nullilähedane suhkrusisalduse vähendamine kõikides toodetes ei ole võimalik ei inimeste tervisliku toitumise ega tarbijate tänaste eelistuste tõttu.“

Suhkruvähendamise osakaalu tase jääb viimasel aastal sõltuvalt tootekategooriatest paarist protsendist kuni sajani ehk turule on toodud ka täiesti suhkuruvabu tooteid. „Näiteid järk-järgulisest tootearendusest ning lisatud suhkrute vähendamisest on palju alates meie klassikalisest limonaadist kuni kohupiimakreemideni,“ lisas Toiduliidu juht.

Turu-uuringute AS poolt läbi viidud magusatarbimise uuringu tulemused näitavad, et iganädalaselt tarbivad Eesti inimesed enim ehk 62 protsenti vastanutest magusaid piimatooteid – jogurteid, kohupiimakreeme, kohukesi.

Kommide ja šokolaadidega maiustab iganädalaselt pool ehk 54 protsenti elanikkonnast. Uuringust nähtub, et üldjoontes jääb magusatarbimine samaks ka edaspidi, kõige enam tahetakse piirata šokolaadide, kondiitritoodete, pagaritoodete ja magusate snäkkide söömist.

„Tervislik ja kvaliteetne toit ei võrdu ainult suhkru sisalduse madala protsendiga, vaid üha olulisemaks on muutunud kogu tootmisahela keskkonnasõbralikkus ning toote ja tooraine kvaliteet ning pakend,” märkis Sirje Potisepp lisades, et tootjad on valmis jätkama jõupingutusi suhkru vähendamise nimel, aga selle kõrval on fookuses plastivaba pakendite kasutamine, lisaainete ja liigse soolata toodete arendus ning tootmise väiksem mõju keskkonnale.

“Tänane seis näitab, et toidutootjate võetud kohustus vähendada lisatud suhkru sisaldust aastaks 2025 toodetes 15% võrreldes 2015. aastaga on jõukohane.”

Eesti tarbija eelistab toidukaupu peamiselt kvaliteedi, soodsa hinna ja harjumuspärase maitse järgi ning alles seejärel on oluline koostisosade naturaalsus, uus maitseelamus ning vähene suhkrusisaldus, selgub Turu-uuringute magusatarbimise uuringust.

„Veelahe tootjate sammudest suhkruvaba toodete pakkumise ja tarbijate ootuste vahel on endiselt suur ning tööd vajab laiemalt teadlikkuse tõstmine tervislikust toitumisest,“ märkis Potisepp.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi Hanna Alajõe sõnul aitab lisatud suhkrute vähendamine lihtsustada tervislike valikute tegemist. „Rääkides toote koostise parandamisest, on eesmärgiks mitte looduslikult tootes esinevate suhkrute, vaid just lisatud suhkrute sisalduse vähendamine,“ ütles Alajõe ning lisas, et oluline on tervislikud eluviisid tervikuna ning kindlasti pole eesmärk survestada tootjaid suhkru asemel kasutama kunstlikke magusaineid, vaid vähendada lisatud suhkrute kogust.

„Eesti toitumissoovituste kohaselt peaks toiduenergiast maksimaalselt 10 protsenti tulema lisatud suhkrutest, mis tähendab 2000 kcal päevase energiavajadusega inimese puhul umbes kuni 10 tl suhkrut,“ täiendas Tervise Arengu Instituudi esindaja ning kutsus üles ka tarbijaid toote pakendeid uurima ning terviseteadlikke valikuid langetama.

Toiduliidu poolt korraldatud üritusel viidi läbi ka pimedegustatsioon vähendatud suhkrusisaldusega toodete osas. Testimiseks oli kohupiimakreem, limonaad, jogurt ja jäätis, mille maitset sai võrrelda enne ja pärast suhkrusisalduse kuni kolmandiku võrra vähendamist.

Toiduliit viis tootjate seas läbi e-küsitluse 2021. aasta augustis-septembris. Turu-uuringute AS uuring Magusatarbimisest valmis Toiduliidu tellimusel 2020. aasta augustis 15-74aastaste Eesti elanikkonna seas.

Jaga