Uue-Saalusel tehakse sageli veinigegustatsioone, nii sõpradele kui koostööpartneritele.
Foto: Uku Andla

“Toskaana päikese all” Eesti moodi ehk Uue-Saaluse veinitalu lugu

Kes on näinud filme “Toskaana päikese all” või “Hea aasta” teab, missuguse tugeva positiivse ning inspireeriva emotsiooni need loovad. Midagi sarnast juhtub ka siis, kui juhtud külastama Võrumaal asuvat parima alternatiivtalu 2019 tiitliga pärjatud Uue-Saaluse veinitalu. 

Ehemaitse.ee toimetaja Kairi Oja küsis, Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik vastas.

Kui viimane kord kohtusime, rääkisid Sa ühe laheda loo. Loo unenäost, kus olid kaks olulist asja – järv ning maja selle kaldal. Kas Sa palun räägiksid selle loo veelkord?

Meie talu lugu ja ettevõtte tegevus  sai alguse aastal 2015, mil käisime abikaasaga hõbepulma tähistamiseks reisil Kreetale, kus külastasime ühte väikest veinitööstust.

Tekkis mõte ka endale samasugune luua. Tõepoolest, selles, et me üldse Võrumaale sattusime on „süüdi“ abikaasa unenägu või nagu ta ise ütleb – nägemus.

Nimelt nägi ta, et elab kauni järve ääres, ümberringi künklik maastik. Me oleme tegelikult pärit Põhja-Eestist, kus on ju valdavalt lauskmaa.

Unenäos nägi ta, et elab Lõuna Eestis. Eks see sai meie saatuse kujunemisel määravaks ja asjad elus lihtsalt juhtusid nii, et Võrumaal sattusime.

Kui kaua kulus aega, enne kui ideest sai reaalsus ja tootmisega päriselt alustasite?

Ettevõtte juriidiline loomine ei võta aega rohkem kui 30 minutit, kui idee olemas. Aastal 2016 kirjutasime LEADER projekti ja saime raha tootmisega alustamiseks, pisut ka hoone renoveerimiseks.

Uue-Saaluse veinitalu pererahvas – abikaasad Maris ja Mati Kivistik.

Oleme abikaasaga hariduselt mõlemad bioloogid, neist teadmistest on kahtlemata väga palju kasu olnud.

Müüsime oma linnakorteri ja kolisime päriselt maale elama. Tootmisega alustasime 2017. aastal, kui olid olemas vajalikud tegevusload. See ei ole sugugi lihtne, vaid sisaldab ikka väga palju bürokraatiat.

Kuidas teie tootmine tänaseks välja näeb, kuidas oma veinid turustate?

Möödunud aastal tootsime 4500 liitrit. Tänavu mahud suurenevad. Peagi valmib maa-alune veinikelder, mis suurendab meie laopinda, millest seni suur puudus on olnud ja mis on ka tootmismahte piiranud.

Müüme oma toodangust 50 % kodus ehk kohapeal, läbi meid külastavate inimeste. Ülejäänu jaguneb edasimüüjate võrgustiku vahel, keda on umbes 15 Tartus, Põlvas, Võrumaal,  Tallinnas ja Järvamaal.

Veel müüme oma veine messidel, laatadel ja festivalidel.

Perenaine Maris tutvustab veinikööki. Foto: Uku Andla

Kuidas edeneb teie e-poe suund?

E-pood on tähtis müügikanal ja see tulevikus kindlasti suureneb. Saame oma klientidega otse suhelda ja neile pakkuda kõige laiemat valikut meie toodetest.

Kui suur on teie tänane meeskond ning -tootevalik?

Meie tiimis oleme kahekesi abikaasa Matiga. Mõnikord on abiks tütred, kui nad kodus käimas on. Suviseks hooajaks plaanime aga ikka abijõude palgata.

Alkoholiregistrisse on meil kantud 11 erinevat veini, lisaks on meil koostöised tooted – rabarberi baasil vahuveinid Siidrikojaga.

Meie valikus on poolkuivad veinid, poolmagusad veinid, vahuveinid ja hõõgvein. Viimast hakkame jälle villima oktoobris, et pakkuda seda jõulude eel.

Kui peaksite alustama kõike otsast peale, kas valiksite sama raja?

Praegu kindlasti ei valiks uut rada. Tahame veinitootmisega jätkata.

Millised on teie edasisied ambitsioonid, nt ekspordisuund?

Soovime hankida juurde tootmisseadmeid, et veidi oma tootmismahte suurendada, seda suures osas peagi valmiva veinikeldri arvelt. Veel soovime oma tehnoloogiat täiustada.

Plaanime hakata tootma alkoholivaba jooki vahtramahlast, mida kogume oma talu maadelt. Lisaks on plaanis toota marjaveini destillaati.

Mis on praeguse hetke suurim mure või keerdkoht, mis aga energiat tagasi toob?

Mure on kõrged aktsiisid, mis ei ole väiketootjale diferentseeritud. Käsitööveini tootmise kulud on suuremad kui suurtootjal, kuid makse maksame võrdselt, see ei ole õiglane ja pärsib maaettevõtlust.

Loodan, et Eesti Väikepruulijate Liidu (oleme selle liidu liikmed) kaudu tehtav lobitöö poliitikute hulgas kannab lõpuks vilja ja ka väikesed veinitootjad saavad aktsiisisoodustust nagu seda saavad õlle- ja siidritootjad.

Energiat toovad tagasi uudishimulikud külastajad, kes tunnevad suurt huvi viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise vastu. Saame oma veinituuridel anda neil teemadel nõu.

Kas teadsid, et Uue-Saaluse veinipudelite siltidel on kujutatud talu suitsusauna? Foto: Uku Andla

Kuidas Uue-Saalusel üks keskmine päev välja näeb?

Suvisel ajal kulub nädalas kaks päeva kindlasti gruppide vastuvõtule, kes käivad meie juures veinituuridel.

Lisaks peab tegelema tooraine varumisega, oma talu aiaga, muru niitmisega, peenarde rohimisega ja samal ajal veel müügitöö ja turundusega.

Kindlasti vajab mõni sügisel käärima pandud vein juba villimist ja tuleb tegelda pudelite hankimise, siltide kujundamise ja veini maitsestamisega.

Suvine aeg on väga kiire, nagu maal talus ikka.

Kuidas oma tooteid praegu turundate, milline on üldse teie turunduslik strateegia ja taktika?

Strateegia on müüa võimalikult palju veine otse klientidele, eelkõige talus kohapeal või e-poe kaudu. Nii saavad inimesed aru, kuidas veini toodetakse ja mõistavad ka veini hinna tagamaid.

Taktika selleks on veinituurid gruppidele, samuti laatade ja festivalide külastused, koostöö teiste naabruses asuvate taludega – koostöised paketid.

Näiteks 19.09 toimus meil veini ja juustu õhtu Nopri talus.

Palun jagage mõne oma veini nime saamise lugu, mis on olnud inspiratsiooniks?

Veinid kannavad kohanime, näiteks “Saaluse romantiline” on punane vein mustast sõstrast ja vaarikast. Naised armastavad ikka punast veini ja romantikat.

Veini retsept pärineb aastast 2015, selle veiniga osalesin ka 2016. aasta koduveini konkursil, kus see jõudis finaali. Nii tekkis idee see vein tooteks teha.

Nüüd siis nii ongi. Teine punane vein, mille nimel on põnev lugu, on meie kõige uuem vein “Saaluse mõisaproua”, aroonia-mustsõstravein.

“Saaluse mõisaproua” nimeline vein valmis austuseavaldusena piirkonna ajaloole ning sealse mõisa omaaegsele valitsejannale.

Uue-Saaluse mõisnik Constantin Fr Maydell viis 19. sajandi keskel ellu suured hüdrotehnilised tööd, paisutades kolme väikest soojärve, millest tekkis tänane Kavadi järv.

See on oma ilmelt nagu väike Pühajärve koopia oma nelja saare ja liigendatud kaldajoonega. Lisaks muudeti Iskna oja suunda ja juhiti selle veed läbi Kavadi järve.

Legendi järgi olevat mõisnik järve rajanud kingiks oma abikaasale – Saaluse mõisaprouale. Kahjuks ei ole teada toonase mõisaproua nime. Meie vein on pühendatud sellele mõisaprouale.

Kas teie veinide ostjad teadvustavad tänaseks tootenimesid, mis on armastatuimad sordid-nimed?

Igal veinil on oma fänn, aga seni on kõige paremini müünud meie “Rabarberi vahuvein” ja “Saaluse romantiline”.

Uue-Saaluse veinitalu üks nõutumaid artikleid, “Saaluse romantiline”.

Ka “Saaluse sumin” on läinud päris hästi. Inimestele teeb nalja ka meie õunaveini nimi – “Saaluse lustlik”.

Millised on restoranid, kellega tänaseks juba koostööd teete?

Restoranides meie tooteid väga palju ei leia. Tõsi, Tallinnas on küll restoran Odessa, kellega teeme koostööd ja Põlvas kohvik Tillu.

Paistab, et restoranides kodumaise veini tutvustamine võtab veidi rohkem aega. Ilmselt on ka hind üks argument. Olen kindel, et aasta pärast on meie vein mitmete restoranide veinikaardil.

Mitmel laadal tänavu suvel osalesite ja kuidas läks, kuidas üldse suvi läks?

Osalesime sel suvel viiel laadal või festivalil ja jäime nende käikudega rahule. Eriti tore oli Seto Kuningriigi päev. Püüame osaleda eelkõige kohalikel sündmustel, mis seotud kohaliku toidu propageerimisega.

Näiteks on 9. novembril Võrus tulemas UMA MEKKi suurlaat (meie veinidest enamik kannavad kohalikku kaubamärki Uma Mekk), samuti osaleme 11. novembril Eesti Joogi festivalil Talllinnas.

Kui suur ja kui karm on praegu konkurents käsitööveinitootmises Eesti tingimustes, väiketootjaid näikse tulevat juurde vaat et iga kuuga? Omavahel koostööd ka ikka teete?

Veinitootjate arv on viimastel aastatel kasvanud ja täna on neid juba üle kümne. Konkurents on arengu mootor ja sealjuures teeme omavahel koostööd, sest ajame ühte asja.

Kui ühel läheb hästi, siis läheb hästi kogu sektoril. Meie teeme koostööd Siidrikojaga ja seda alates 2017. aastast.

Me toodame ühiselt rabarberi vahuveine, mõtleme koos välja retseptid, toodame ja turundame ning müüme mõlemad neid tooteid.

Koostöös on õige pea tulemas uus vahuvein mustsõstra baasil. Samas oleme ka konkurendid – sihime ju samu kliente. Siidrikoda ehitab uut tehast, millega nende tootmismahud oluliselt suurenevad.

Uue-Saaluse veinitalu naiselik ja külalislahke perenaine Maris Kivistik oma talu õuel.

Meie saame koostöö läbi oma tootmismahte suurendada, sest meie ruumid on piiratud. Muidugi peavad koostöö tegemiseks olema ühised huvid ja väärtushinnangud.

Usun, et koostöös peitub jõud, üheskoos saab jagada kogemusi, nii rõõme kui muresid.

Kas turustate oma tooteid praeguseks ka mõnes kaupluseketis, ja kui, siis millistes?

Meie koostöised tooted “Rosie” ja “Rosanna” on müügil Selveri ja Coopi kettides, sest nende partiid on oluliselt suuremad, kui meie väikses veinitalus suudame toota.

Seetõttu ei ole meie tooted suurtes kettides, vaid pigem talupoodides ja väikestes kohvikutes, kust kliendid neid paremini oskavad otsida.

Meie eesmärk ei olegi kõigi toodetega suurtesse kettidesse jõuda, sest nii kaob toote eksklusiivsus ja unikaalsus.

Kas kuulute mingisugusesse piirkondlikku katusorganisatsiooni, mainisite Uma Mekk-i?

Kuulume Eesti Väikepruulijate Liitu ja Uma Mekk kaubamärgi võrgustikku, samuti MTÜ Maatursimi.

Kui palju on sellest kõigest Teie hinnangul reaalselt kasu, kui palju see turundusele ja reaalsele müügile kaasa aitab?

Kuulumine võrgustikesse on väiketootjatel kindlasti abiks, eriti on abi erinevate ürituste ja koolituste osas, mida sealtkaudu pakutakse. Samuti koostöös messidel ja laatadel osalemine.

Kas olete kunagi ka miskit masti toetusi kasutanud (EAS, PRIA)?

Oleme saanud LEADER projekti toetust läbi Võrumaa Partnerluskogu 2016 a.

Tahaksite ehk omalt poolt veel midagi lisada?

Eesti Talupidajate Keskliit tunnustas Uue-Saaluse veinitalu parima alternatiivtalu tiitliga 2019. Oleme selle üle väga uhked ja loodame, et tunnustus annab kogu väiketootjate sektorile hoogu juurde!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga