Treppoja Sahvri perenaine, üks pereettevõtte osapooli Age Viimsalu Eesti Toidutee lipu all turismimessil Tourest 2020.
Foto: Ülle jukk, Eesti Toidutee

Turismimess Tourest 2020 viis külalised rännakule piki Eesti Toiduteed

Turismimess Tourest 2020 on nüüdseks ajalugu ning messil osalenud väsinult, kuid loodetavasti veidi õnnelikumalt oma argiellu naasemas. Ehemaitse.ee ajas veidi juttu Eesti Toiduteel meie toidupiirkondi esindanud tootjatega. 

Juba neljandat aastat oli kodumaiste toidutootjate tarvis eraldatud täiesti omaette hall, mis koondas tervikuks kokku Eesti Toidutee projektis osalejad. Tootjad olid paigutatud piirkonniti ning igaüks kiitis mõistagi oma piirkonda ja oma maitseid. Mõni kohe päris valjuhäälselt, nii et tekkis korralik laada-tunne. Kuid ei, just nõnda peabki, ning kus siis veel!

Eesti Toidutee projekti viib ellu MTÜ Eesti Maaturism koostöös Maaeluministeeriumiga.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee

Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ on Hiiumaal valmistatud toidu lippu kõrgel hoidnud juba aastast 1909, mil esimene pagarikoda Kärdlas avati. Täna valmistatakse käsitööna väga suures valikus pagari-, kulinaaria- ja
kondiitritooteid ning antakse tööd tervelt poolesajale hiidlasele.

“Pool meie ettevõtte toodangust tarbivad hiidlased ning teise poole saadame
igapäevaselt enam kui 150 müügikohta üle mandri-Eesti,” ütleb ettevõtte turundusspetsialist Arno Kuusk.

Muide, kas teadsite, et Hiiumaal oli au olla maakonna ja piirkonnana esimene toidupiirkond, aasta siis oli 2016. “Sealt sai ka alguse koostöö Toiduteega ning sellest ajast (esimest korda aastal 2017) alates on Hiiumaa Köök ja Pagar koos teiste Hiiumaa toidutootjatega osalenud Touresti toiduhalli tegemistes igal aastal.

Foto: Kairi Oja
Hiiumaa Köök&Pagar OÜ turundusspetsialist Arno Kuusk Eesti Toidutee hallis, turismimessil Tourest 2020 Hiiumaad esindamas.

“Eesti Toidutee hakkab igal aastal üha enam silma ja eks selle sõnumi
edasikandmisel on kindlasti kandev roll just nendel kohaliku toidu
piirkondadel, kes juba on saanud võimaluse piirkonna maitsete aasta raames oma eripärasid esile tuua,” leiab Kuusk.

Toidutee liikmeksolek tõstab selgemalt esile

Ta usub, et piirkonna toidutootjatel on Toidutee tegemistega liitumisel rohkem šansse välja paista kui loota üksi ja omaette pusides n-ö pildile saada.

Kuuse arvates tasuks oma piirkonna eripärasid välja tuua ise’ranes nendel
piirkondadel, mis veel ei ole maitsete piirkonna tiitlit kasutada saanud.
“Soovime Haapsalule ja Läänemaale omalt poolt toredaid ideid oma maitsete tutvustamiseks 2020. aastal!

Tänavuse messi üldmulje oli Kuuse sõnutsi väga hea ning tema meelest oli  näha, et ka messikülastajaid jagus igasse halli ja boksi – oma osa said nii kaugete maade ja soojade liivarandade otsijad kui ka kodumaa metsakohinat, rabasid ja kohalikke seiklusi ihkavad messikülalised.

“Eesti Toidutee paistis silma oma kirju ja väga mitmekesise maitsete paletiga – täpselt sama kirju kui on Eestimaa tervikuna,” lausub Kuusk.

Toiduhalli Hiiumaa boksis olid kohad sisse võtnud Hiiumaa Köök ja Pagar
ning Lest&Lammas meeskonnad.

“Kui ühest küljest tutvustasime oma toodangut ja Hiiumaale omaseid maitseid, siis teisalt oli see ka suurepärane võimalus tutvustada Hiiumaad kui reisisihtkohta. Väga mitmed Hiiumaa leti ees käinutest olid kas eelmisel või üle-eelmisel aastal Hiiumaad väisanud või oli juba plaani võetud alanud aastal tulla ning seetõttu küsiti ka vaatamisväärsuste ja majutusvõimaluste kohta,” räägib Kuusk.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee

Kuna Hiiumaa Köök ja Pagar toodang on igapäevaselt müügil Coop Konsum ja Maksimarket, Prisma, Comarket, Delice kauplustes, Tartu ja Tallinna
Kaubamajas ning Stockmannis, siis üha enam tuli leti ees seisjatelt Kuuse sõnul ka kinnitusi, et ettevõtte toodang on paljude perede toidulaual lausa igapäevaseks tarbimiseks ning toodi välja mitmeid lemmikuid.

“Touresti toiduhallis läks Hiiumaa Köök ja Pagar toodangust kõige paremini
lihaleib ja laadasai – tooted, mida valmistame spetsiaalselt vaid laatadeks
ja muudeks taolisteks sündmusteks ning mida igapäevaselt poeriiulitelt ei
leia. Aga palju huvi oli ka porgandi-kadakaleiva ning rukkileiva vastu, mis
valmistatud ilma nisujahu ja pärmita ning millele lisatud mahlakuseks ja
maitseks musti sõstraid,” muljetab Kuusk.

Toiduhalli peamine külastaja oli tema hinnangul valdavalt kohalik klient, kes oli teadlik piirkonnast ja selle eripäradest. “Tõenäoliselt jäid paljudele välismaalastele mitmed kohaliku toidu pärlid maitsmata ja kaasa ostmata, sest toote iseloomu ja täpset koostist teadmata ei julgeta igasugu asju suhu pista,” naerab Kuusk.

Just nii suur saiapäts oli ka tänavusel messil Hiiu Köök&Pagari leivanumber. Sõna vahetuimas tähenduses.

Juba Hiiumaa toidupiirkonnaks olemise aastal, kuid ka peale seda, on Kuuse hinnangul Hiiumaal märgatavalt kasvanud toidukohtade arv. “Takkapihta on paljud neist kas suures osas või täielikult kohaliku tooraine kasutajad. Ning viimastel aastatel on rõõmustavaks trendiks ka see, et soovitakse turismihooaja väliselt ka kohalikke kliente hoida ning ei hoita uksi avatuna vaid kõrghooajal,” märib Kuusk.

Uued liikmed Toidutee paadis

Aastast 2012 Eesti oma vürtsi ja särtsu, kastmeid ja moose valmistava pereettevõtte Treppoja Sahver üks osapooli, Age Viimsalu ütleb, et Tourest on üks aasta suurimaid ja oodatumaid messe, kust külastajana ikka igal aastal läbi käidud.

Treppoja Sahvri oranži karva purgikesed tunnevad paljud juba eemalt ära. “Eks oleme hoolega laatadel ja messidel käinud. Tõsi, Eesti Toidutee hallis ja turismimessil esimest korda,” märkis pereettevõtte üks osapooli ja loojaid, Age Viimsalu.

“Eriti on mulle meeldinud Eesti hall, sealt leiab alati midagi uut ja põnevat.
Sel aastal olime üle mitme aasta tagant ka ise osalised, seekord esimest
korda koos Toiduteega ja maitsete hallis. Tundub, et maitsete halli on kliendid kenasti üles leidnud, külastatavus ja huvi oli suur,” kommenteerib Viimsalu.

“Kuna inimesi käis läbi väga palju, siis reklaami mõttes on Tourest
vaieldamatult väga hea koht ning Eesti Toidutee ühishall suurendas nähtavust ja selget identiteeti veelgi. Loodetavasti jäime silma väga paljudele uutele potentsiaalsetele klientidele,” avaldab Viimsalu lootust.

Viimsalu arvates armastavad eestlased eesti toitu ja see trend on kasvav. “Meil on nii palju väiketootjaid ja valmistatakse nii palju ägedaid ning maitsvaid tooteid, valik on väga suur,” tõdeb ta.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee

“Oleme Toidutee värsked liikmed, ootused on suured ja kindlasti võtame veel paljudest üritustest nendega koos osa,” sõnab Viimsalu ja julgustab ka kõiki teisi kodumaiseid väiketootjaid Eesti Toiduteega ühinema. “Ühiselt jõuab alati kaugemale!”

Andis korraldustiimile hea hinde

Arkna mõisa ajaloolises jääkeldris tegutseva Juustukoja juht Rando Pajula andis messile tervikuna ja korraldajaile hea hinde. “Maakonniti oli huvitavaid lahendusi ja leidlikke külastajate kaasamisi välja mõeldud. Visuaalselt oli Lääne-Virumaa boksil lahe kujundus,” lausub ta.

Arkna Juustukelderis tegutseb pood- kohvik, kus müüakse Arkna Aiandi saadustest tehtud tooteid ja Arkna Karjatalu lehmapiimast valmistatud käsitööjuustusid.

Foto: Kairi Oja
Arkna Juustukeldri tootevalik Toiduteel. Tourest 2020.

Pajulale jäi meelde Tartumaa esinduse kaasahaarav lähenemine – isevärki templite kogumine mõningate küsimustele vastamise ja tagurpidi prillide kandmise eest.

“Kuna meie laua taga oli pakkujaid 3-4, siis sain ma müüa ainult reedesel päeval. Üldjoontes võib aga selle päeva tulemusega rahule jääda,” hindab ta.

Pajula usub,  et Eesti toidutee alla kuulumine on tema tüüpi väiketootjale pigem kasuks, seni kuni igal tootjal ja pakkujal on oma nägu ja tegu, jääb ta ikka kergemini silma.

Ka on tema hinnagul postiivne, et nii sise- kui välisturistildele koondab Toidutee kõik ühte kohta, mis aitab neil hõlpsasti oma teekonnale jäävaid pakkujaid üles leida.

Arkna Mõisa suurim müügihitt oli Pajula sõnul seekord Kreeka pähkli & aprikoosi käsitööjuust. “Ka karulauguga ja kuus kuud laagerdunud naturaalsed käsitööjuustud olid populaarsed,” lisab ta.

Pajula usub, et Eesti toit ja maitsed meie kohvikutes ja restoranides on maailma tasandil üldiselt kõrgtasemel ja aina suurema hulga väliskülaliste jaoks on see ka üks tõmbenumbreid.

“Liitusime Arkna Mõisa Juustukeldriga Eesti Toiduteega alles sellel aastal, eks aeg näitab, mis sellest edasi saab, loodetavasti ikka enam tuntust ja uusi koostöösuhteid,” sõnab Pajula lootusrikkalt.

Väsinult, kuid õnnelikult kodus tagasi

Setomaa piirkondliku pärand- ja toidukultuuri edendajana tuntud Inara Luigas esindas koos tiimikaaslastega Setomaa maitseid pakkuvat “Seto Küüki”.
“Oleme messijärgselt ikka päris väsinud, ainuüksi sõit koju, siia Lõuna-Eestisse, võttis mitu tundi aega. Aga eks me selle reisi teadlikult ette võtsime. Läks kenasti ja meel on rõõmus,” lausub Inara Luigas läbi telefoni tajutava naeratusega.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee

Ka Luigase muljed messist tervikuna on positiivsed. “Rahvast jätkus, huvi Seto toitude vastu tunti ja kõik kaasavõetud kraam sai ka müüdud.”

Tervikuna oli mess Luigase sõnul rahvarohke, kõige vastu tunti suurt huvi, eriti aga Eesti Toidutee vastu. “Visuaalis oligi Eesti Toidutee mahutatud ühte halli, jagatud erinevate piirkondade vahel mis andis kenasti aimu erinevate Eesti piirkondade tegevustest: Peipsi ja mere pool kalad, sisemaal köögivili, Võro-ja Setomaal erilised toidud,” kirjeldab Luigas, kelle hinnangul läks Seto Küügi tiimil tervikuna oodatust märksa paremini.

“Huvi seto toitude vastu oli väga suur. Need kes esimesel päeval olid meie toite maitsnud, tulid teisel päeval taas. Osteti nii seal söömiseks kui kaasa. Näiteks oli ühe ostu summa 65 eurot,” jätkab Luigas.

Foto: Kairi Oja
Setomaa toidud (SEto Küük) Eesti Toiduteel. Tourest 2020.

Koos toitudega räägiti palju seto köögi omapärast, jagati oma kontakte ja saadi neid ka vastu. “Kutseid jagus nii riigisisestele festivalidele kui kaugematesse riikidesse toidufestivalidele. See oligi vast kõige suurem üllatus,” ütleb ta.

Veel saadi paljude piirkondadega omavahel tuttavaks ja nähti, kes millega tegeleb. “Meie naabrid messil – Jõgevamaa ja Peipsi Toidu Tänav – olid igati lahedad,” poetab Luigas.

Kuna MTÜ Seto Küük on üpris värske tegija nii Setomaal kui Eesti Toidutee tegemistes, siis otsest kasutegurit Toidutee liikmeksoleku staatusest on Luigase sõnul täna veel vara hinnata. “Otseselt liikmed me veel ei ole. Kuid juba ainuüksi toetus pinna kompenseerimisel messil olemise eest on tänuväärne, sest messil olemine on kallis,” lausub ta tänutundega.

Ilma Toidutee poolse toetuseta oleks messil osalemine olnud kaheldav

Luigas jätkab, et ilma sellise toetuseta oleks ka messil osalemine küsitav. “Loodame et koostöö alles võtab hoogu ja soovime ka ise võimalusel panustada, et koostöö tuleks viljakas,” avaldab ta lootust.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee
Seto Küügi tiim tänavusel turismimessil. Eesti Toidutee.

Enim üllatas Luigast messil meie väikese kodumaa piirkondade erinevate toodete rohkus. “Kõik see, mida ikka toodetakse, väärindades Eestis kasvatatut, paneb käsi kokku lööma. See on ikka võimas. Tallinna inimesed peaks rohkem huvi tundma kõige selle vastu, mida keegi Eestis kasvatab ja kes mida toodab,” leiab Luigas.

“Kõik on värske ja oma. Super! Kaua me ikka suurtesse toiduhallidesse raha viime ja seda plasti ja pappi sööme,” naljatab Luigas.

Kogu messil olemine oli Luigase sõnul väga tore. “Kuna meil oli ka karmoška kaasas, siis mida aeg lõpupoole, seda rohkem kiskus asi pilli mängu ja tantsu poole. No ja kuna naabrid olid meil väga toredad, siis keerutasime ka tantsu, peaaegu oleks ühislaulmiseks läinud,” naerab ta.

Paljud pealinlased polnud sõirast kuulnudki

Veel tuli Luigasele üllatusena see, et nende toidukollektsioonist oli kaotaja sõir. “Mõni isegi ei teadnud mis see on. pidime pikalt ja laialt seletama. Aga palju järele ka ei jäänud. Teistest toiduartiklitest jäid järel tühjad pihud,” lausub ta muigamisi.

“Aga saime palju rääkida Seto Kostipäevast, Kuningriigipäevast jne. Juba selle järgi saime aru, et meie piirkonna toitude vastu tuntakse huvi ja paljud lubasid Setomaad suvel külastada,” on Inara Luigas rõõmus.

Korraldajaile jätkub esialgu vaid kiidusõnu. “Kui tulevikust rääkida, siis ehk võiks tulevikus kaaluda varianti, mil igal aastal võiks mingi piirkond olla messi peatoitlustaja,” pakub ta.

Messilkäik läks igati asja ette

Ka MTÜ Roheliselt Värske Elu eestvedaja ja Pärnumaa maitsete meeskonnaliige Merle Einola on messi korraldusega tagantjärgi väga rahul: “Üldmulje rõõmustas. Silma hakkasid kenad maitsekad kujundused nii turismielamuste pakkujate poolel kui kohalike maitsete hallis. Teenuste ja toodete pakkujad olid rõõmsad ja südamega oma teema juures, ka uusi kontakte saime palju,” avaldab ta.

Einola räägib, et Pärnumaa LEADER grupid teevad „Pärnumaa maitsed“ kaubamärki tutvustades koostööd MTÜ-ga Eesti Maaturism ning senine koostöö on olnud igati tulemuslik.

“Kohtasime messil palju vanu tuttavaid toidutootjaid. Suur rõõm on tõdeda, et igas Eesti maakonnas on olemas see päris oma „maa sool“ väiketalunike näol, kes ei pelga ränka tööd, et rõõmustada tarbijaid kohalike maitsetega ja hoida elus kohalikku toidukultuuri.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee

Nõutuim kaup Pärnumaa toodetest oli Einola sõnul “siia äkine käsitööleival” ja selge leemega kalasupp. “Silma hakkas, et kalasupp meeldis ka vene keelt kõnelevatele noortele tütarlastele,” märgib ta.

Einola julgustab omalt poolt ka teisi toidutootjaid Eesti Toidutee projektiga ühinema. “Koos on ikka alati lihtsam!”

Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, mida Einola koos oma tiimiga messil esindas, on asutatud 2008. aastal. Kalanduskogu on Pärnumaa kalanduspiirkonnas tegutsevate avaliku ja erasektori huvide esindaja ning tegutseb kalanduspiirkonna säästva arengu korraldamise ning elukvaliteedi parandamise eesmärgil.

Kalanduskogu koondab enda ümber Pärnumaa kutselised rannakalurid ja on oma südameasjaks võtnud tutvustada Eesti kala ning kalast saadavaid suurepäraseid roogasid Eesti Toiduteel.

Turismimessil 2020 oli Kalanduskogu koos kohalike LEADER gruppidega tutvustamas Pärnumaa toidutootjaid ja nende toodangut „Pärnumaa maitsed“ kaubamärgi kaudu.

“Menüüs oli põhirõhk rannikumerest püütud kalade toitudel,” lisab ta ning kinnitab, et korraldustiimi töö sujus laitmatult. “Silma hakkas elektrikute professionaalne tugi messieelsel õhtul, et meil kõik kenasti sujuks,” sõnab ta.

Eesti Toidutee – aastast 2004

Eesti Toidutee sai idee tasandil alguse tegelikult juba aastal 2004. “Esimeste sisuliste sammudeni jõudsime aastal 2006, mil tekkis algeline koduleht, samuti esmane trükis Grüne Wocheks Berliini,” meenutab MTÜ Eesti Maaturismi juht ning Eesti Toidutee eestvedajaid, tänavusel messil aasta turismiarendaja tiitliga pärjatud Raili Mengel.

“Aastal 2012 alustati uuesti jõulisemalt Toidutee projekti arendamisega, 2014. a. sai sõlmitud juba kokkulepped 10 Läänemere riigiga ning aastal 2015 toimus esmane Läänemere Toidutee ning meie kodumaiste tootjate esitlus 10 riigiga Berliini suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Grüne Woche,” jätkab Mengel ajamatka. “Eesti Toidutee on selle suure toidutee väärikas osa,” täpsustab ta.

Foto: Ülle Jukk, Eesti Toidutee
MTÜ Eesti Maaturismi toimekas korraldustiim.

Sealtmaalt on Eesti Toidutee saanud Mengeli sõnutsi tuule tiibadesse ning rahvusvahelisel areenil astuti taas ühiselt üles aastal 2019, samuti Berliinis.

Tourestil ollakse Eesti Toidutee ala koordineerinud tänaseks juba neli  aastat.

Alustati vaid üksikute toidupiirkondadega

“Alustasime omal ajal toidupiirkondade ja julgete üksikute toiduteelistega, ent täna soovib üha enam toiduteelisi osaleda selle halli ühisel väljapanekul,” ütleb Mengel.

Eesti Toidutee alal olid tänavu esindatud mitmed piirkonnad üle Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa Maitsed (Romantiline Rannatee, Liivi Lahe Räimerada, Soomaa), Peipsi toit, Setomaa, Jõgevamaa toit, Mulgimaa, Vana-Võromaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti toit ja Viru Toit. Lisaks rikastas Eesti Toiduteed uus võrgustik Eesti Veinitee ja piiriülene võrgustik Liivimaa Maitsed.

Foto: Kairi Oja

Mengel märgib, et Eesti Maaturismi Ühing on Eesti Toiduteele kuulumise kriteeriume muutmas.  “Soovime anda võimaluse Toiduteele kuuluda ka  väiketootjatele, kes on huvitatud oma toodete müümisest toidupakkujatele, talupoodidele, toidusuveniirideks või ekspordiks.”

Tänavu eksponeeris end Eesti Toidutee hallis äsjalõppenud Tourest 2020 ajal enam kui 70 ettevõtet nii linnadest kui ka maapiirkondadest, kus väärtustatakse kohalikku toorainet ning Eesti kööki. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga