Muhu Liha Tulundusühistu loojad Kadri Kask ja Annely Holm.
Foto: Talutoit.ee

Väikesed, kuid tublid lihatootjad Muhumaalt – kes nad on?

Saarlaste ettevõtlikkus ei üllata enam ammugi kedagi ning ka sõsarsaar Muhu ei jää grammivõrdki alla.  Nooruke lihatööstus Muhu Liha Tulundusühistu on sellele kindel tõestus. 

Ajal, mil  Eestis algas suur looduskaitseprojekt „Elu alvaritele“, taastati Muhus ja Saaremaal tuhandeid hektareid endiseid alvareid ehk loopealseid.

“Seeläbi suurenes saartel ka lammaste ja lihaveiste hulk, kuna loopealseid hooldatakse karjatamisega, sest ainult nii saavad lahtiraiutud kaunid maastikud säilida,” alustab Muhu Liha Tulundusühistu üks loojaid, Kadri Kask. 

Ta jätkab, et aastal 2017 otsustasid Muhu karjakasvatajad ja jahimehed kokku tulla ja luua ühine Muhu Liha Tulundusühistu, motiiviga rajada Muhusse võimalus oma loomade liha ka kohapeal väärindada. “Siit kõik alguse saigi,” lausub Kask.

Teenusena lastakse valmistada lihaveise ja lamba lihast ka suitustooteid, vinnutatud liha, salaamit ja konservi.

Nii Kadri Kask kui Annely Holm on õppinud ülikoolis hoopis bioloogideks ning jõudnud lihatööstuse ja liha müümiseni läbi keskkonnakaitse, alvarite taastamise ja lammaste. “Sedapidi ring siis meil!” tunnistab Kask naeratuse vahelt.

Hoovõtuks aega ei jäänud

Kadri jätkab, et ega neil suurt hoovõtuks aega jäänudki. “Hakkasime lihtsalt tegema ja müüma, sest parasjagu avas Muhus Liival Coop uue poe ja meie saime sinna oma lihaleti ning ruumi toodete tegemiseks. Kõik sai korraga valmis, st alustasimegi koos Coopiga,” meenutab ta.

Nii õpiti ja harjutatigi Kase sõnul sõna otseses mõttes töö käigus.

Praeguseks on Muhu Liha Tulundusühistul lisaks Coopi ruumile ja lihaletile renditud samas Liiva külas teisel pool teed lihalõikamise ruumid ja külmakambrid.

“Oleme jäänud oma algse sortimendi juurde – lõikame, pakendame ja saadame müüki värsket lamba ja lihaveise liha ja hakkliha ning suvel ka lihavalmistisi – marineeritud liha, šašlõkki, toorvorste ja pihve,” võtab jutujärje üle Annely Holm.

Teenusena lastakse valmistada lihaveise ja lamba lihast ka suitustooteid, vinnutatud liha, salaamit ja konservi. Mainitud tooteid pakuti saaremaise rahu ja enesekindlusega ka hiljutisel Maamessil Tartus. 

Tänaseks on Muhu Liha Tulundusühistul kokku viis töötajat, osalise koormusega. “Kõik väga tublid ja toredad inimesed,” kiidab Kask.

Loomi varutakse ja tegutsetakse Muhus ja Saaremaal, kaup jõuab logistikafirmade abiga ka mandrile Tallinnasse, Pärnusse ja Tartusse.

“Meie kliendid on mitmed toredad restoranid, toidupoed ja turud,” märgib Holm.

Praeguseks on Muhu Liha Tulundusühistul lisaks Coopi ruumile ja lihaletile renditud samas Liiva külas teisel pool teed lihalõikamise ruumid ja külmakambrid.

Kõik vajaminev tooraine tuleb Muhu- ja Saaremaalt

Kõik tootmiseks vajaminev tooraine tuleb nii oma ühistu liikmete karjadest kui ka teistelt Muhu ja Saaremaa lamba- ja lihaveise kasvatajatelt.

Kui Kask ja Holm peaksid täna uuesti valima, valiksid nad ikka sama raja.

“Põhimõtteliselt valiksime jah, ikka sama tee, aga püüaks oma tehtud vigu mitte korrata vaid pigem nendest õppida. Eriti hoolikalt valiksime omale töötajaid, nendest sõltub uskumatult palju,” runnistab Holm.

Said just mahetunnustuse

Äsja sai Muhu Liha Tulundusühistu kätte mahetunnustuse, ja nüüd võib ettevõte hakata pakkuma maheliha ja -tooteid.

“Vorstimaailmas on palju põnevat, vinnutatud ja kuivatatud lihaga tahaks katsetada, laagerdamine veise puhul – tööpõld on lai! On palju tehnoloogiaid, mida Eestis veel ei kasutata, oleks põnev neid proovida,” jätkab Kask emotsionaalselt. “Ja kui saame valmis väga hea (mahe)toote, siis võiks ka ekspordi peale mõtlema hakata!”

Praegu töötab Muhu Liha Tulundusühistu välja turundusplaani, mille alusel tegutseda.

Praeguse hetke suurim mure on Kase sõnul etteõtte jaoks tooraine hooajalisus lambakasvatuses. “Sügisel on pakkumist üle ja ülejäänud aasta on jälle toorainepuudus,” tunnistab ta.

Ka see, et väikestest karjadest loomade kokku kogumine on logistiliselt kallis ja keeruline töö, paneb vahel mõtlema.

“Samuti on loomade kvaliteet karjades väga erinev, saartel kasutatakse lambaid ja veiseid peamiselt maastikuhoolduseks, lihaloomi on vähem,” jätkab ta.

Nii Kask kui Holm tunnistavad kiirelt ja otsekui ühest suust, et positiivset energiat tuleb ikka ka ja väga palju. “Ega muidu vast ei tegeleks kõige sellega ka,” poetab Kask muigamisi.

“Rõõmu valmistab loomulikult see, kui inimestele meie tooted maitsevad ja nad tulevad ikka ja jälle tagasi neid ostma, kui saartele satuvad,” lausub ta.

Turundusplaan väljatöötamisel 

Praegu töötab Muhu Liha Tulundusühistu välja turundusplaani, mille alusel tegutseda.

“Kui see valmis, siis hakkame plaani samm-sammult ellu viima, et rohkemate sihtgruppideni jõuda. Siiani oleme sellega väga vähe tegeleda saanud, kogu energia on läinud tootmise ülesehitamise peale,” sõnab Holm omalt poolt.

Lambaliha turul Eestis noored ettevõtjad erilist konkurentsi kohanud ei ole, turg olevat selles osas üsna tühi.

“Lambasektoris teeme koostööd Eesti Lamba- ja kitsekasvatajate Liiduga ja liidu liikmetega, proovime ühiselt lambaliha söömist propageerida ja tegutseme selle nimel, et kodumaine lambaliha inimestele ikka kättesaadav oleks,” jätkab Kask. 

Lihaveisega ollakse seni vähem tegelenud ja seda müüakse koduses Muhus, erilist konkurentsi tunnetamata. “Mandril tundub samas, et veiseliha pakkujaid on päris palju,” märgib Holm.

Kõige paremini on Muhu Liha Tulundusühistul Kase hinnangul koostöö sujunud Coopi keti poodidega, samuti Rimi poodides olevate Talu Toidab lettidega.

“Teistes ketipoodides meie kaupa müügil ei ole. Head koostööpartnerid on restoranid ja turud nii saartel kui mandril,” sõnab ta.

Katusorganisatsioonidest palju reaalset kasu

Muhu Liha Tulundusühistu on nii Saaremaa Ehtne Toode kui Ehtne talutoit märgi kandjad. Koos käiakse müügiüritustel, laatadel ja messidel.

“Mõlemad esindusorganisatsioonid on meile  suurepärased partnerid! Sellest kevadest alustas ka Muhu OTT, seal osaleme samuti,” lisab Holm.

Nii Kask kui Holm leiavad, et reaalsele müügile ja ka turundusele on sellest koostööst tõepoolest väga palju kasu olnud.

“Oleme olnud koos Toidumessil Tallinnas ja Maamessil Tartus, samuti Kuressaare laatadel ja turupäevadel. Ilma sellise koostööta ei oleks me ilmselt sinna jõudnud,” leiab Holm, kelle sõnul on koostöö tohutult edasiviiv jõud.

“Alati tasub selle nimel pingutada. No ja lõbusam on ka! Ja kõik need märgid tootepakenditel annavad tarbijatele teada, et meie toodet võib usaldada. Meile endile aga enesekindlust,” räägib Kask. 

Kust tuleb inspiratsioon?

“Oleme söönud ja proovinud palju head toitu nii meil kui mujal ja tahaks seda nüüd ka kodus süüa! Siis proovimegi järgi teha ja katsetame, kuidas välja kukub,” ütleb Holm.

“Ja kui oled kord juba puhta, kvaliteetse ning tervisliku toiduga harjunud, siis muud enam ei soovigi. See ei ole kallis maitse, see on hoolimine iseendast, loomadest, keskkonnast, ning soov sedasama ka teistele  pakkuda.”

Kõige paremini on Muhu Liha Tulundusühistul Kase hinnangul koostöö sujunud Coopi keti poodidega, samuti Rimi poodides olevate Talu Toidab lettidega.

Kask on veendunud, et rohumaaloomade liha peaks igal juhul jõudma meie toidulauale.

“Saartel on puhtad looduslikud karjamaad, loomad saavad elada vabalt oma loomulikus keskkonnas. Tööd saavad nii karjakasvatajad kui lihatöötlejad,” arutleb ta.

“Tarbijateni jõuab kvaliteetne valmistoode. Tarneahel on lühike, toit on värske. Selline traditsiooniline karjakasvatus ei koorma ka keskkonda. Loomakasvatajatele soovime jõudu hoolida ja kasvatada terveid ja tugevaid loomi!” kostab Kask. 

„Sa oled see, mida sa sööd“- filosoofia kehtivat tema sõnul nii looma kui inimese puhul. Ja küllap tal on õigus.